Järvehädas

august 4, 2022

Ehk olukordi, kuhu ma ennast ise mingil põhjusel panen.

Niitsin aias rohtu, ajasin ennast palavaks, läksin ennast järve jahutama. Selleks ajaks oli juba pime, väga hea, ei pea riideid kandma. Mulle ei meeldi, kuidagi imelik on riideid märjaks teha, isegi kui need on espetsjaalselt selle jaoks tehtud. Õieti seda imelikum, ma saan aru, kui ma lihtsalt ei viitsiks riidest lahti võtta ja sumaks vette, aga vahetada ekstra riideid, et need siis märjaks teha? Ei saa aru.

Suman vette, ujun ringi, peaaegu üle järve, aga ei tahtnud teise kaldani minna, vetikad ees. See järv on väheke liigtoiteline ja kipub sooja suvega siit-sealt kinni kasvama. Hea, et sissemineku kohas lahtisem rada on, kust järve keskele ujuda.

Hakkan tagasi ujuma ja avastan, et ei saa aru, kuskohast ma sisse läksin. Sest valgus, niipaljukest, kui teda on, paistab sealtpoolt, valgustab reljeefselt välja kaugema kalda, aga minu kallas muutub kõik mustaks siluetiks, ja ma ei lugenud neid laternaposte ka nii hoolega, et oskaks nende järgi orienteeruda, et suund vasakult neljanda posti peale või midagi.

Otsustan, et ujun lihtsalt nii üldiselt kalda suunas ja ujun vesivõssa.

Suman pahaselt välja, vaatan tagasi, üritan teise kalda järgi aru saada, mis punkti ma peaks sihiks võtma. Ujun võssa.

Proovin ujuda piki kallast, ujun võssa.

Siis hakkasin ma juba murelikuks muutuma. Oli selge, et eks ma kuidagi ikkagi välja pääsen, aga valikuvariandid ei meeldinud. Põhimõtteliselt olid nad sellised: ujun teise kaldani, seal on häälte järgi otsustades inimesi, hõikan, et nad mulle suuna kätte näitaks või eriti suure lahkuse korral riided mulle sinna vastu tooks. Teen ennast naeruväärseks, aga parem ikka kui paljalt ümber järve jalutada. Jah, näe, riietega ujumisel on ikka oma eeliseid, vaata aga vaata. Variant bee: ujun kangekaelselt oma kalda suunas, vetikavõsa või mitte võsa.

Proovisin variant beed, aga kole ebameeldiv oli, takerdas kangesti ja teiseks tuli meelde, et isegi kui ma sellest võsast läbi ujun, tuleb mul siis kaldale tulla mudases roostikus. Sest korralik kõva kallas on seal ainult õiges kohas.

Ujusin keset järve, viskasin selili, et rahulikult mõelda: kas tõesti lähen ja teen ennast lolliks. Njah, kui muud üle ei jää, siis ei jää. Keerasin end uuesti kõhuli ja tundus, et natuke edasi paistab vetikaväli teravnurgaga lõppevat, äkki see ongi minu kanal? ujusin vaatasin ja oligi! vaba vesi! ja äkitselt nägin ma kenasti ka tuttavat kivi ja oma riideid selle taga.

Kui keegi nüüd arvab, et ma selle pärast öösel paljalt ujumise ära lõpetan, siis ma kardan, et pean talle pettumuse valmistama. Esimene plaan on mul igatahes see, et nüüd hakkan ka ujudes niiviisi selja taha vaatama, et mäletaks, kuidas maamärgid teistpidi välja näevad, just nagu ma kuival maal olen juba üritanud. Tookordki oli sarnane häda, et põhiline, mis mind ähvardas, oli piinlikkus.

18 kommentaari Kellele: “Järvehädas”

  1. väga väga naine said

    Ma käisin ka korra öösel alasti ujumas ja pean tunnistama, et ikka palju mõnusam on. Aga kuna ma olen ujumisriiietega harjunud, mul pole sedapidi, et nendega on väga paha, vaid sedapidi, et ilma on jube hea.

    Meeldib

  2. Klari said

    Ma olen käinud alasti ujumas Pärnu rannas Sunseti ees keset palavat juulikuu keskpäeva. Ehk siis mitmetuhandelise publiku ees. Täiesti kaine peaga ja keegi isegi ei provotseerinud mind selleks. Mul lihtsalt polnud ujumisriideid kaasas. Kui ma armastaks ujumas käia ja mul oleks selline suht privaatsem ujumiskoht, siis absoluutselt ujuks kogu aeg alasti.

    Meeldib

  3. Morgie said

    Aga väikese sumeda laterna kaasavõtmine? Kas see meelitaks liigselt soovimatuid võõraid maabumiskohta?

    Meeldib

  4. Rebane said

    ei ole küll teemasse, aga filmiteemaline postitus on vist juba liiga kaugele jäänud.
    https://www.buzzfeed.com/hanifahrahman/the-sandman-cast-episodes?origin=web-hf
    ehk lühidalt: oh taevas küll. … ma midagi head siit juba eos ei looda – arvestades kuidas nad sokkisid ära “Ameerika jumalad”. ja tegelaste järgi otsustades näib neil olevat peamine mingi feministlik agenda. sari “Lucifer” meeldis mulle sellepärast, et ma ei olnud originaalkoomiksit lugenud. nüüd me saame külliga vähemalt ühel häälel seda sarja kiruda. kui minu netflix seda näitab üldse. – näitab. kasvõi kohe võin sandmani vaatama hakata. õnneks mul on kodus tibake peagut samanimelist portveini, see ehk tuimestab.

    aga teemasse: mina ka ei saa aru miks on vaja riideid märjaks teha, kui just väga kiire ei ole. aga ujuda ma vist ei oskagi niiet kah probleem maas. kuigi nisama rannas kõndimise kohta kehtib see kah. kuidas viimati palava ilmaga pikalt kõndides mul aluspüksid kintsust hõõruma hakkasid, ma parem ei räägigi. igati mõttetu rõivas selle ilmaga. et kas üldse mitte midagi või parandžaa või vähemalt pikk ja lai hõlst oleks normaalne rannarõivas, et kas üleni ühtlaselt kõrbeda või üldse mitte.

    Meeldib

    • nodsu said

      “Ameerika jumalad” mulle muide eraldiseisva teosena täitsa meeldis. Ja Gaiman oli ise olnud selles mestis, et teha ta raamatust erinev, et vaataja ei teaks asju ette.

      Aga muidu olen hakanud liiga kõrvalekalduvaid adapateeringuid alla neelama mõttega: see on fanfic. Kui väga kaugele kõrvale, siis alternatiivuniversumi fanfic. “Kääbiku” filme suutsin niiviisi tarbida, kuigi selleks pidi kõvasti pingutama, et ignoreerida seda, mis Kaur ütles – raha hais on juures.

      “Lucifer” on küll nii erinev, et seda ei saa isegi fanficina võtta. Mul läks kaua aega, aga nüüd olen ma seda suutnud hakata võtma täiesti eraldi loona, millel pole DC karakteriga mingit pistmist. Sest see ongi täiesti teise žanri sari. Aga selles teises – iteratiivse krimka – žanris on ta suht OK.

      Meeldib

      • nodsu said

        heh, loen siin “Sandmani” sarja arvustust ja no mida metafoori kohe alguses:

        “Like an enormous hourglass with two wobbly ends, “The Sandman” never finds its balance”

        Meeldib

      • nodsu said

        teisalt – sarja ise veel nägemata -, kõik etteheited, mis arvustuses tehti, olid sellised, et kehtiks ka koomiksi enda kohta.

        Meeldib

      • väga väga naine said

        Mulle sari väga meeldib.
        Vbla isegi rohkem kui koomiks – noh, see on algus, aga ma just seal alguses, esimeste raamatute järel olin ka: “Nad ütlevad, Gaiman on jutustajate imeklass selle järgi? Aga see on ju täiesti tavaline!!! Mitte halb, aga tavaline!”

        Meeldib

      • nodsu said

        Koomiksi alguse (esimeses väljaandes esimese 7 vihu) kohta tunnistab Gaiman ise ka, et ei leidnud oma häält kohe üles, ei teadnud õieti, mis sorti lugu ta tahab jutustada.

        Pildiline külg on kah ebaühtlase kvaliteediga.

        Aga siis, kui on hea, on ikka väga hea.

        Ma arvan, et mu lemmik-köide on “Kindly Ones” – lugu kannab ja visuaal on ühtlaselt tugev. Lühijutukogumikes on head ja on halba (nt selle Orpheuse-looga on mul siiani raske leppida, “rääkige mulle midagi, mida ma juba sada aastat ise ei tea” ja visuaal ka ei meeldi).

        Liked by 1 person

  5. _kaur_ said

    Tuttav olukord.

    Mina olen õppinud ujuma minnes maamärki kaldale jätma. Hele rattakiiver või neoonine rattasärk või erk käterätik kõik sobivad. Jätan nähtavasse kohta, mis järvele välja paistab.

    PÄRIS kottpimedas ei aita küll see ka, siis võiks mingi lambikese ligi võtta. Rattatuled maksavad paar eurot tükk, hangi üks ja kanna kaasas?

    Meeldib

    • nodsu said

      Ma ei kujuta ette, kas ma mahedat lambikest oleks näinud – probleem ei olnud mitte kottpimedus, vaid selge suunaga valgus. Valguse suund oli minu kodukaldalt kaugema kalda suunas. Ma pidin kaldale tagasi ujuma nii, et valgus paistis silma ja kallas paistis seetõttu kõik ühe mudruna. Ei tea, kas sellest silmapaistvast valgusest oleks väike lambike suutnud esile tõusta.

      Meeldib

      • nodsu said

        ühesõnaga, need kuramuse ERMi prožektorid. Koledad on nad ka ja üleüldse valgusreostus. Ei ole vaja lihtsalt looduskauni raja äärde mingit jalkaväljaku valgustamise tuld!

        Meeldib

      • lendav said

        Siis ei jää vist tõesti muud üle, kui maamärgid pähe õppida stiilis “kolmas kõrge puulatv vasakult”.

        Meeldib

      • _kaur_ said

        Konn, ujudes on kõik puud samasugused. Kalda puujoone või horisondi järgi ei saa orienteeruda. Ma olen palju proovinud, usu mind 🙂

        Meeldib

      • väga väga naine said

        ma ei tea, kas siikohal kehtib, aga üldiselt: lendav on emane, lendav konn isane, ei ole sama isik.

        Meeldib

      • nodsu said

        oh, ma alles nüüd taipasin, et Kauril läks sassi. Ise olin nii hajameelne, et arvasin, et Lendav Konn on kuskil eespool ka kirjutanud ja Kaur vastab talle. Aga jah, Lendav on hoopis teine inimene ja käis mul muide eile külas, kui see nüüd üleeile ei olnud.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: