Negri 1602. (1604.) aasta tantsuraamatust; balletto 2 mehele ja ühele naisele, alustavad nagu pildi peal näha.
Gratioso

Nurksulgudes on täpsustused, mida Negril endal ei ole ja mis tuli endal kuidagi ära otsustada; üks selline täpsustus on nii pikk, et jätsin joonealusesse.

I
A1
Kõik koos riverenza; naine keskel teeb ripresa minuita vasakule ja paremale, mehed servade peal 2 seguitoga väikese ringi ümber v. õla.
A2
Edasi: v. jalast alustades passo-passo-seguito; seejärel sama arv takte läbi vudides (scorrendo), pöördudes teistpidi (“näoga saali “päise” poole”, st sinnapoole, kust alustati).
B1
Lasevad käest läbi ja ikka vudides põimivad 4 vahetust – kõige parempoolne alustab vasakust õlast (st läheb keskmise eest läbi), lõpetab keskel (vahetuste muster nagu “Furiosol”, ainult et käest kinni võtmata). [Teeme iluringidega.]
B2
uued ääred vahetavad 4 spezzato‘ga vastupäeva kohad; kõik 2 seguiti ümber oma p. õla.

II osa* – nagu I osa, aga uue keskmisega ja teistpidi.

III osa – nagu I osa, jälle uue keskmisega. Lõpuks jääb naine uuesti keskele ja viimase ringiga peab näoga edaspidi saama, st samapidi, nagu alustati.

IV
A1
Koos riverenza; lasevad käest lahti ja kõigil 2 seguitot: äärtel täisring ümber v. õla, keskmine liigub veidi ettepoole ja pöördub samuti ümber v. õla äärtega vastamisi.
A2
Keskmine teeb 2 ripresa minuita‘t (v-p) ja 2 seguitoga ringi ümber v. õla (sisuliselt set and turn); samal ajal teised vahetavad 2 passoga (v-p) p. käest kohad ja pöörduvad v. seguitoga ümber v õla; siis samamoodi teisest käest, teisest jalast tagasi (keerusai).
B1
Võtavad kolmekesi kätest ja 3 scorsi päripäeva, 1 scorso igaüks omaette ümber v õla
B2
Uuesti kätest, 3 scorsi vastupäeva, 1 scorso igaüks omaette ümber p õla.

V
A1
Keskmisel riverenza, siis pöördub 2 seguitoga ümber v. õla ja satub teiste vahele, jälle teistega samapidi. Samal ajal äärtel 2 puntate (v-p) [Negri ei ütle, mis suunas, aga praktiline tundub teha ette ja taha] ja 2 seguitoga ette, tekib samasugune rida nagu alguses.
A2
Kõik ripresa vasakule, ripresa paremale, 2 seguitoga ring ümber v õla.
B1-B2 scorsi, põimimine: keskmine alustab endast vasakpoolsega v. käest. Kokku 9 vahetust, keskmine lõpetab keskel, ääred on lõpuks teisel pool kui alguses**. [Selle teeme 8-kujuliselt.]

Ens. La Follia esitus, mis me treeninguks kasutame.

———————————————————————————————————————————————————–
* Pärast esimese osa kirjeldust ütleb Negri, et “siis teevad nad uuesti riverenza ja seda osa tehakse kolm korda, tähendab, igaühe jaoks üks kord, ja kui daam on viimasel korral jälle keskele jõudnud, jäävad nad reas seisma, näoga ettepoole”. Ta ei täpsusta, mis osa kordamist ta täpselt tahab (st kui pikka juppi ta “selle osa” all silmas peab, sest selline ühik nagu “osa” ei ole kuidagi kvantitatiivselt määratletud), aga kui muusikat kogu aeg AABB struktuuris mängida, siis on minu arust kõige lihtsam I osa tervikuna kolm korda teha, iga kord uue keskmisega (kunagi ammu kaalusin ka variante, kus korrataks ainult põimimist koos spezzato’de ja parema õla ringidega; või korrataks alates passo-passo-puntatast; või tehtaks spezzato’d poole aeglasemad, nii et need täidaks terve fraasi ära ja järgmine fraas koosneks 2 seguitoga ringist ja riverenza‘st – aga siis ei tule AABB struktuur välja – ja ta ütleb muusika juurde jõudes, et “muusikal on kaks osa ja kumbagi osa mängitakse kaks korda, kuni tantsu lõpuni” – mis dikteerib üsna ühemõtteliselt AABB struktuuri.)].
** Negri ütleb küll, et jõuavad niipidi, nagu nad alustasid, aga see ei ole 9 vahetusega võimalik, kui nad just tervet IV ja V osa seljaga “publiku” suunas ei alusta (ja lõpus näoga ei lõpeta) – ja IV osa seljaga alustamise vastu räägib see, et ta on öelnud IV osa alguses “jäävad näoga ettepoole” (in prospettiva). Ei ole muidugi võimatu, et “ees” ja “taga” on tal relatiivsed suunad, aga sel juhul ei oleks jälle mõtet üldse öelda, kuhu keegi näoga jääb, sest enda vaatevinklist on ju igaüks ikka näoga ettepoole.

Advertisements
%d bloggers like this: