Hiline Playford, 1695.-1728. aasta väljaannetes. “Longways for as many as will”. Alternatiivsed nimed “Richmond Ball”, “Polly for ever” ja lihtsalt “The Round”. Nagu selle lingi alt näha, figureeris meloodia “Richmond Balli” nime all mažoorsena, aga see oli juba pärast Playfordi aega, William Vickersi 1770. aasta käsikirjalises kogumikus.

Tantsukirjeldus on hästi lühike ja kui ainult seda vaadata, ei täidaks muusikat eriti hästi ära. Ma kasutasin rekonstrueerimisel hästi palju luuletust või laulusõnu, mis tantsuteksti juures ära on toodud, aga eks sedagi saa mitutpidi tõlgendada (ja mõni koht sai nii, nagu sai, kas sellepärast, et see tundus mulle parajasti parajas tempos või muidu mugav olevat või muusikasse hästi istuvat; või vahel isegi sellepärast, et mul oli tekst just iks moodi meelde jäänud, kuigi paberi peal oli natuke teisiti). Igatahes toimib, aga kui näete mõnda VÄGA erinevat rekonstruktsiooni, on see allikat arvestades tõenäoliselt sama õige kui minu oma.

Ah jaa. “Leap up” lugesin praegu justkui “lead up”, selle arvestusega, et järsku läks omaaegsel ladujal d-täht valepidi masinasse. Aga pmst võib sinna kunagi ka mingi hüppava sammu panna, kui isu tuleb. Luuletus vihjab tglt natuke ka mingile kalpsamisele (“trip in between little Dick and Jane”).

A1
1. paar rullib ümber 2. paari, siis läheb 3. paari [kes tglt on järgmisest nelikust hetkeks ripakile jäänud 2. paar, aga see selleks] vahelt läbi, rullib nende ümbert uuesti 2. kohale, “and set in the second row”.
A2
Rullib ümber nn. 3. paari, läheb nende vahelt ja ka omaenda kahtede vahelt ette välja, rullib ümber 2. paari.

(2. paar peamiselt läheb eest ära, et 1. paar saaks rutem oma kohale, seti võib kaasa teha).

B1
1. paar keerutab ennast valepidi, moodustab 2. paariga rea, kõik koos 1 d. ette.
B2
1 d taha; 1. paar läheb risti ja rullib ümber 2. paari nende kohale, 2. paar läheb kokku ja ette; set (ajatäitmiseks).

Tore Les Witchesi esitus, mille järgi me harjutame.

PS: “Purcelli ja sõprade” (11.06.2016) kava tekstist:

Pika rea tants; esmailmumine Playfordi raamatu 9. väljaandes (1695); tõenäoliselt ongi see tants mr Lane’i, Charles II õukonna tantsuõpetaja looming. „Maggot“ tähendab ussikest; kuna seda sõna kasutatakse sageli selliste tantsude kohta, on arvatud, et see oligi rodutantsu piltlik nimi. Teine tõlgendus on „kapriis“.

Meloodia figureerib juba ühe 1690. aasta käsikirja lorilauluviisina; selle autoriks on peetud Thomas d’Urfeyt.

PPS: algses postituses oli esmailmumiseks märgitud 1697. See tuli sellest, et ma ei uurinud korralikult, kas see ilmus lihtsalt 9. väljaandes või selle lisades, mis tulid natuke hiljem. Praegu vaatasin Robert M. Kelleri andmebaasist selle allika sisukorrast järele ja paistab, et ikka põhiväljaandes endas, kõige viimase tantsuna.

%d bloggers like this: