Playfordi 1. väljaandest (1651). Tavaline 3 paari kolonn. Vt faksiimilet.

I
A1-A2 D edasi, D tagasi; uuesti.

B1 2 esimest naist ja 2 viimast meest taganevad, siis mööduvad üksteisest. Seejärel vahetavad esimene mees ja viimane naine omavahel kohad.
B2 Samad vahetused uuesti oma kohale tagasi.
[Seda, mis B1-le järgneb, saab originaali põhjal ka hoopis teisiti tõlgendada, olenevalt sellest, kuidas mõista “two upper men” – kas need, kes on nüüd kõige ees, või need, kes olid alguses? Kuna meil on kasutada muusika, kus on ainult kaks B-d, piirdume tagasivahetusega.]

II
A1-A2 Õlad, teised õlad.
B1 Kumbki rida võtab kätest ja taganeb, uuesti kokku, keskmine paar keerutab omavahel, ots teise otsaga (käevangust). [minu üsna meelevaldne tõlgendus: keerutamise käigus tekib teistpidi 2 rida (keskmine paar peab ise vaatama, kas keerutavad 1,25 või 0,75 ringi)]

B2 [need teistpidi read teevad sama, mis ennegi, kuni kõik on oma kohal tagasi, me tegime selle keerutuse vasakust käevangust]

III A1-A2 jälle käevangukeerutused.

B1 Mehed kappavad ette [2 takti], naised taha [2 takti], need, kes enam-vähem kohakuti jäävad (st viimane mees ja esimene naine) hakkavad kätlema ja see levib ülejäänuteni, kuni kõik on oma kohal tagasi [meie versioonis saavad korralikult kätelda ainult need, kes alustavad, kõige viimased saavad ainult oma partneriga keerutada.]
B2 Sama, aga naised kappavad ette ja mehed taha ja kätlemine algab viimasest naisest ja esimesest mehest.

Muusikat: siin on see eriliselt nunnu folgilik versioon (4x läbi).

Siin üks teine, hoopis teises stiilis, aga kah väga äge. (Üldse peaks sellel Musica Pacifical silma peal hoidma, kui ma kunagi tantsufestivali teen, peaks nad esinema kutsuma. :P)

Ja kolmas, dramaatilisem. Paistab, et vahepeal on see popiks looks saanud, sest mõni aasta tagasi oli ainus hea esitus Andrew-Lawrence Kingi Harp Consorti oma ja seegi oli ühe teise looga läbisegi.

Huvi pärast (sama esituse saatel) võrdlusmaterjaliks ühe teise grupi (Melbourne’s Well Hall English Country Dancers) versioon: teise salmi lahenduses on midagi sarnast, aga päris lõpp on väheke teistmoodi. Kolmandas salmis on samuti väikesi erinevusi.

Ja siin veel üks (Torgauer Renaissancetänzer), kus on esimest salmi tervikuna 3 korda korratud, et neid diagonaalvahetusi saaks mitut moodi teha.

%d bloggers like this: