Nõu vaja: vanaaegsed hobusetõved
juuni 18, 2013
Ae, AbFab ja teised hobuseasjatundjad: mul on üks termin, “gras-fondu” või “gras-fondure”, mis tähendab hobuse “alakõhu põletikku, mis põhjustab kõhulahtisust, millega kaasneb tugev kõhnumine”. St see on seletus, mille prantsuse seletavad sõnaraamatud sellele annavad, lisades, et tegemist on vananenud sõnaga (ma ei saa aru, kas see ei olegi siis päris haigus, nt on mitu eri haiguse sümptomit kogemata ühe olematu haiguse alla liigitatud, või ikkagi on päris, aga kannab tänapäeval mingit trendikamat nime). Ainsad muukeelsed vasted, mis ma leidsin, olid inglise omad ja kahtlaselt toortõlke nägu – “molten fat” ja “molten grease”.
————————————————————————————————————————-
PS: kui ma juba küsimise peal olen, siis kas keegi oskaks öelda “nii võluv/ilus/… et pista või nahka” kuidagi lühemalt ja löövamalt?
Läbikäigu K 
Equine grass sickness või siis dysautonomia?
MeeldibMeeldib
“Ampsatav” on vastus teisele küsimusele 😀
MeeldibMeeldib
Equine grass sickness või siis dysautonomia – a kuidas need eesti keeles oleks? Mida kõnekeelsem, seda parem. Sest mu tekstis kasutati seda sõna TEGELIKULT inimese kohta, umbes et “kui sa liiga palju tärkliserikast toitu sööd, siis juhtub sinuga nii.”
MeeldibMeeldib
Ohhh jah, no kui aus olla, siis see grass sickness tn on vale, sest see pole niiväga vana ja tuntud sündroom, et oleks mingi “vananenud väljend” kasutusel – grass sickness on käibeväljend praegu ka ja noh, see oli esimene asi, mis pähe tuli seda sõnakuju arvestades (ehkki prantsuse keeles gras on hoopis midagi muud :D). Kui liiga palju tärklist süüa, saad carbohydrate overloadi, see ajab nad ka pasale. Üldse kõik asjad ajavad hobusel kõhu haigeks ja kui see kaua kestab, jäävad nad kõhnaks ka.
“Lähed pasale nagu kaeru õginud hobune” on vist liiga kõnekeelne? :p Vanaste öeldi “äge pasandus” kõige kohta, mis loomal kõhu lippama pani.
MeeldibMeeldib
“kui liiga palju seda-ja-seda sööd, saad hobuste kõhutõve”?
MeeldibMeeldib
Kõnekeelseid “heakskiitvaid” väljendeid inimese välimuse kohta, mis samal ajal seostuvad ka söögiga, on mitmeid, aga enamus neist natuke üleoleva alatooniga. Vist seetõttu, et eestlase meel teab, ilu padaje ei panda.
Väike valik:
“(Täitsa) söödav”
“Roogitav räim”
“Pandav pihv”
Ja lihtsalt “Hõrk” või “Isuäratav” – seda on kasutatud ka välimuse kiitmiseks.
MeeldibMeeldib
väga rämedaks ei saa minna, tegemist on ikka peenema rahvaga. St kõnekeelsus on OK, aga selline peenem kõnekeelsus. Kõnekeelsus, mis vastandub pigem teaduskeelele kui kõrgstiilile.
MeeldibMeeldib