Nii suur

oktoober 28, 2015

Esiteks: mis imekohast mulle eile nii palju lugejaid tuli? Statistika järgi on lugejanumber hüppe teinud, samas on tavalistest kohtadest (teistest blogidest, otsimootoritest) ikka tulnud tavaline tagasihoidlik mõnikümmend. Kust need ülejäänud klikid tulid? Kas mind loevad robotid?

Teiseks nägin üleeile und, mis oli justkui segu kriminullist, õudusjutust, kvaliteetseebist à la “Downton Abbey” ja veel millestki, vbla maagilisest realismist. Algust ei mäleta, meeles on alates kohast, kus ma kõndisin koos ühe peretütrega mööda suurt mõisamaja, väljendades talle oma tänulikkust selle eest, et nad mind enda juures võõrustavad pärast seda, kui ma pähe selle obaduse sain, muhk oli siiani alles.

Astusime hiiglaslikku saali, mis pidi olema selle peretütre apartement, kus ka mina ajutiselt ööbisin, aga enne, kui ma midagi märgata jõudsin, karjatas peretütar hirmsa häälega ja sööstis välja, mind kaasa vedades.

Selgus, et sinna saali oli pandud surnukeha ja peretütrele endale polnud öeldud. Mõisaproua. Ta olevat juba pikemat aega surnud olnud, aga kuni viimase ajani pole sellest aru saanud, käitus ikka nagu elus. Arutasime, kas nüüd lõpuks on aru saanud või oleks talle veel teraapiat vaja.

Nüüd ilmus detektiiv, tolmumantli ja kaabuga nagu kord ja kohus ning näitas asitõendeid sellest, kuidas see mõisaproua käinud inimesi närimas: karbis oli üks kurgumandel, mille mõisaproua kellelgi küljest närinud. Et oleks selge, et näritud, oli sealsamas kõrval detektiivi enda kurgumandel, korralikult välja opereeritud, vahe oli silmnähtav, opereeritud mandlil oli ilus sile lõikepind. Mandlid nägid välja nagu trühvlid (seened, tähendab), mügarikud, hallikad ja eriti detektiivi oma oli hämmastavalt suur, lausa ime, et kunagi kurku ära mahtus. “NII SUUR!” hüüdsin ma. Detektiiv heitis mulle altkulmu pilgu: juurdluse jaoks oli see suurus täiesti ebaoluline, minu hüüatus oli kohatu ja eksitav.

Advertisements

Tantsuklubi

oktoober 22, 2015

Meelitati mind täna tantsukluppi kaasa, hea lihtne oli minna, mälumäng lõppes just enne seda peaaegu sealsamas.

Arvasin vanadest, vanadest, nii kümnekonna aasta tagustest kogemustest, et ega mul seal naisterahvana eriti palju tantsimist ei tule, kui oma meest kaasas ei ole ja sõbrannadega kah kogu aeg paari võtta ei saa, sest me oleme kolmekesi. Aga noh, ingerisoome tants, välismaa värk ikka huvitav vaadata, äkki saan midagi kõrva taha panna, nagu ma muidu vähe tantsida saaks, et vahel pealt ei võiks vaadata.

Jeerum, on seal elu alles muutunud. Ma päris ükshaaval üle ei lugenud, aga seal tundus olevat mehi ja naisi umbes täpselt nii ühepalju, et kui ma ennast liiga nähtavale kohale teed jooma unustasin, siis ilmus hiljemalt minuti jooksul keegi meesterahvas, kellel oli väga partnerit vaja. Oh seda häda, kui üks ingerisoome tants nõudis 2 mehest ja 6 naisest konfiguratsiooni: hulk mehi jäi õnnetult seina äärde istuma. See tähendab, et vaiksest rahulikust, kuid õpetlikust õhtust, mida ma seal veeta plaanisin, sai päriselus neli ja pool tundi lakkamatut andmist.

Teine asi, mida ma vanast ajast mäletasin, oli see, et oskajaid toona väga palju ei olnud, alatasa juhtus see häda, et kõige oskajamad on läinud kuhugi teed keetma või vetsu ja kõik ülejäänud ebalevad saalis ega oska midagi pihta hakata. Ka see oli nüüd hullumoodi muutunud – kui ingerisoome pealt tavalise tantsuklubi materjali peale mindi, siis olin mina oma peaaegu-meeles tantsudega vaata et kõige lollim, osavad mehed liigutasid mu ise läbi kombinatsioonide.

Nii et seal on uus ja tragi põlvkond peale tulnud. Tantsivad osavasti tükk aega, siis hüppavad pilli taha ja mängivad sama osavasti. Jäi silma üks neiu, kellel kord oli käes karmoška, kord torupill ja siis oli ta juba klaveri taga ja jämmis teiste mängule džässvariatsioone juurde. Tagatipuks viisid mind veel autoga koju, nii et sõbralikud ka.

Üllatav oli veel see, et kõige oma osavuse juures väitsid nad, et ei käi eriti kuskil mujal mängimas ja tantsimas – kogu osavus ja hea vorm tulevat sealtsamast. Mis on huvitav, sest mulle jäi tantsides käe alla mitu nii kivikõva triitsepsit, et ma olin rahvatantsutrenni kahtlustama hakanud – kuna mulle meenusid J. jutud, kuidas nad seal trennis karmilt kätekõverdusi teevad.

Ühesõnaga, väga tore. Ainult keegi kuri inimene on mu jalalihaseid hellaks tantsinud ja särgi märjaks higistanud. Särk kuivas juba ära ja üldse võib ta pessu panna, aga jalalihaseid ei saa ma pessu panna, mul tuleb nendega homme proovi teha! Mh, kes tegi, ise tegi.

Kahe nädala pärast on jälle.

Või see mulle meenus, kui lugesin rikkaks saamise foorumi reklaami, kus lubatakse 257 eurose pileti ostnuile külma tuba – ehk “Hoiame ruumi üsna jahedana eesmärgiga, et inimesed oleksid hommikust õhtuni värsked ja reipad. Seetõttu on soovitatav võtta kaasa midagi sellist, mida vajadusel peale panna” – ja näksimist kästakse endal kaasa võtta (aga lisatasu eest saab muidugi koha peal osta, kellele rosinate krõbistamisets väheks jääb): “Võta endale kaasa pudel vett ja pakk pähkleid või mõni puuvili. PS. ära suurt toitu kaasa võta, sellega sind Saku Suurhalli sisse ei lubata! Küll on kohapeal olemas piisavalt toitlustuspunkte.”

Keelepruuk (“Jah, see tuleb võimas ja erakordne.” ja “Saalis on 3500+ sinuga sarnaselt mõtlevat inimest, see energia, mis tekib, on võimas.”) meenutas aga täpipealt üht üritust, kuhu ma kord kogemata sattusin, tookord õnneks tasuta. Tõsi, Saku Suurhalli ürkast saab vähemalt loota, et värvata ei püüta kedagi kuhugi, milleks, raha on juba käes.

—————————————————————————————————————————————————————–
*Onu Sid lubas mäletatavasti Erniele, et näitab talle kümne dollari eest, kuidas vaeva nägemata kümme dollarit teenida. Näitas. (Kui keegi teab, kust just seda Ernie-koomiksit üles leida, siis linkigu.)

… ehk täpsemalt, miks nad eesti keeles kehvakesed on, isegi kui originaalis on OK.

Saadab see tore vahendaja, kes mulle muuhulgas kassipilte saadab, mulle sõnumi ja küsib, kas ma viitsiks ühe lühikese töö ära teha.

Võtan lahti, vaatan üle ja saadan talle küsimuse vastu, kas palun konteksti ka saaks. Sest failis on viis eraldi lauset, mis on nähtavasti kuskilt juhendist eri kohtadest kokku otsitud.

Ta arvab, et saaks küll kliendi käest küsida, aga vastust ei tuleks tõenäoliselt enne, kui tähtajani on jäänud enam-vähem null aega.

Otsustasin, et pole mõtet aega raisata ja tõlkisin võimalikult üldsõnaliselt ära, milleks pidi küll oma loomingulisuse muskleid pingutama. Nt kui tekstis on sees selline sõna nagu “traitement” ehk “töötlemine”, siis võib see tähendada mida iganes alates nohu ravimisest kuni kahjurputukate tapmise ja naha parkimiseni ja normaalses kasutusjuhendis ma ilmselt tõlgikski selle kas “ravimiseks”, “parkimiseks” või “taimede pritsimiseks”. Õnneks oli mõnest lausest aimata vähemalt vidina tööpõhimõtet, mis ütleme naha parkimise välistas, aga kuna päris täpset funktsiooni sellest tööpõhimõttest siiski välja ei saanud lugeda, siis midagi nii konkreetset panna ei saanud. Panin lõpuks “seadmega töötamine”, sest vähemalt lause ei kukkunud niiviisi väga rõve välja ja on vast arusaadav ka.

Miks nad niiviisi teevad? Elementaarne: klient üritab raha kokku hoida. Kuna ta maksab tõlkebüroole (kes maksab mulle) sõnade arvu pealt, siis mõtles ilmselt, et saadab parem ainult need laused, mida tal endal varasemates tõlgetes või vanades mäludes olemas ei ole. Vägagi erinevate vidinate juhendites võib olla päris suures koguses identseid lauseid, rääkimata sellest, et tal võis olla isegi sama tüüpi asja teise mudeli juhend juba tõlgitud. Ja milleks siis tõlkijale kogu teksti saata, kui võib ju võtta ainult need viis lauset, mida teistes juhendites ei ole. Ja kes, kes küll ometi selle peale suudaks tulla, et nii taustainfo mõttes võiks saata ka tervikteksti, mis siis, et ülejäänu tõlkimist ei taheta.

Aga noh, eks siis ka saab selle, mille on ära teeninud (või nagu mu projektijuht selle kohta taktitundeliselt ütleb, “shit in, shit out”). Hea, et ta veel üksikuid sõnu lausetest välja ei noppinud ja neid ei saatnud – päriselt, ka seda tuleb ette, “mul on ju mingis vanas tõlkes peaaegu samade sõnadega lause olemas, milleks terve lause peale raha raisata.” Saadab viis sõna sellise konkreetsusastmega nagu “base” ja “traitement” ja palub tõlget ja kavatseb need mõnda juhendisse oma käe peal sissegi panna, sest esiteks, sõna on sõna, ja teiseks, mis need käänded veel on? Ja kui välja tuleb käkk, siis kaebab, miks me talle neid sõnu õigesti ei tõlkinud.*

Apropoo, tegemist on sama kliendiga, kellelt tuli kunagi tõlkemälu selliste pärlitega nagu “ärge kuritarvitage juhet” ja “olles kehalises ühenduses maaga”.

Meelelahutuseks lisan ProZ.com-ist hunniku näiteid muudest tobedustest (peamiselt projektijuhtide omadest) ja siin on eraldi postitus kliendist, kes kontrollis tõlkija tööd Bingiga.

———————————————————————————————————————————————-
* Vt ka muusikute anekdoot: “Kas sa kuueteistkümnendikke oskad mängida?” “Jah, tahad, ma mängin ühe?”

Une-kultuurilugu

oktoober 12, 2015

Nägin unes hipiajastu inimest, kes mõtles, kas ta ütleks oma tollastele kaaslastele – või tollasele iseendale – oma praeguste kogemuste kõrguselt midagi tarka. Midagi, mida teisiti teha, näiteks “tee vähem LSD-d”.

Selle peale näidati mulle järgmiseks dokkfilmi kuue-seitsmekümnendatest, täpsemalt tolle aja “inimestest, kes käitusid seadusekuulekalt, aga rumalalt”.

Ja nägin naisterahvast, kelle mees tahtis talle oma uusi alukaid näidata: nöörkinnisega.

Mispeale naine hakkas pikemata numbrit valima (mobiiltelefonil, hmm, milline anakronism) ja kõneles tõsiselt ja ärevalt telefoni: “Jah, tulge palun kiiresti. Jah, asi on tõsine. Mu mehel on hipialuspesu!!!!”

See olevat toona ka päriselt keelatud olnud.

Uus tantsuhooaeg

oktoober 5, 2015

saltatriculi-ootab-uusi-tantsijaid
Näete, millisel lootusrikkal ilmel me uusi tantsijaid ootame.
Sest nüüd tuleb selle hooaja esimene korraline ajaloolise tantsu trenn: selle nädala neljapäeval, 8. oktoobril. Koht on Tartus, Jakobi 41 saalis, aeg on kell kuus õhtul. Tantsime niisama ja arutame plaane, midagi hullult tehnilist ei õpi, nii et paras moment, kus algajana juurde tulla. Kui on küsimusi, küsige kasvõi siinsamas kommentaariumis. Jagada võib ka.

Grupiportree autor: Anne Kaaber

PS: link kodulehele.

Ja järgmine trenn on pühapäeval samuti kl 18, samas kohas. Praegu on üks algaja, kaks on veel märku andnud; tegelen pühabase trenni algul sammutehnikaga, kuni edasijõudnud pole veel kohale jõudnud.

PPS (16. nov.): algajaid tuli juurde, sel neljapäeval ehk 19. novembril tegelen kindlasti tehnikaga, nii et kui keegi on tahtnud juurde tulla, aga kartnud, et rong juba läinud, siis ei, üks rong tuli veel ja selle peale mahub ka.