Piinlik lugu

Nii et meil on siis seadus, mille järgi

palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, –karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega

“Palju inimesi” on defineerimata, aga Ken-Marti “Domestos” Vaher annab mõista, et “Saksa kohtu praktikas algab mass alates ca 15 kuni 20 inimesest.”

Ken-Martikene paistab üldse silma argumentidega stiilis “ma olen üsna kindel, et kõik lõpeb hästi”

Aleksei Lotman: Seega, oletame näiteks, et mina osalen meelevaldusel, mis on registreerimata või mingil põhjusel politsei annab seadusliku korralduse laiali minna. Kui ma istun maha, politseiametnik hakkab mind ära vedama, mina ütlen, et kuule, jäta järele, siis olen ma selle paragrahvi järgi samasugune süüdlane kui siis, kui ma reageerin politseiniku korraldusele sellega, et virutan talle kaikaga. Kas sellise kahe erineva, kahtlemata mõlemal juhul ebaseadusliku, kuid põhimõtteliselt erineva reaktsiooni puhul ei peaks olema erinev seaduslik regulatsioon?
Ken-Marti Vaher
Tänan! Need on erinevad alused, jah, aga ma olen üsna kindel, et neid tegusid, mida sa praegu nimetasid, ei karistata sama rangelt.

Tore ikka, kui neil, kes meid esindavad, on oraaklivõimed.

Aga Indrek Saar ruulib:

Kui me nüüd kuulame, mida on räägitud selle seaduse muudatuse kaitseks siin puldis ja vaatame, mida on räägitud meedias ja asendame mõned terminid sellest sissejuhatusest, siis ma arvan, et me saame üsna sarnase versiooni sellest, kuidas ühiskonna moraalitunde õõnestajatele tuleb rangelt vastu astuda. Kusjuures selle 1962. aastal kehtinud ENSV kriminaalkoodeksi puhul karistati neid, kes panid toime massilisi korratusi, leebemalt, kui selles versioonis, mida meile täna tahetakse peale suruda.
[…]
Ja jutt selle juures, et ega ju kohtunik tegelikult ei pane neid inimesi, kes on läinud massipsühhoosiga ühel või teisel moel kaasa, kes on selle massilise korratuse organiseerimisega seotud, millega kaasnes purustamine või rüüstamine, et kohtunik ju ei pane neid noori inimesi, uljaspäid kolmeks aastaks kinni, kui me samal ajal anname miinimumiks kolm aastat vanglakaristust, ei ole minu arust pädev.

Ja Silver Meikar samuti:

Kuid nagu ma olen ka varem öelnud, ei ole minu jaoks põhivaidlus selliste seaduse puhul – see ei ole esimene, vaid üks järjekordne niisugune seadus – ei ole põhivaidlus selles, kas on antud eelnõu põhiseaduspärane, vaid eelkõige selles, millises riigis me elada tahame. See, kui mingeid karistusi karmistatakse või leitakse uued kuriteokoosseisud, näitab ühte asja: et me ei usalda oma inimesi. See näitab seda, et me peame karmistama § 238-t, määrama sinna märksa laiema piirangu. Varem oli see, kes organiseeris, nüüd ka see, kes kutsub lihtsalt osalema. Me määrame väga karmi karistuse ja see näitab, et me ei usalda oma inimesi, ja mul on väga kurb, kui me sellise signaali välja saadame.

Metsaloom teeb kirjakohtadele väga teravmeelset eksegeesi ja näpuga järge ajades saaks ilmselt mitmesse kohta augu sisse ajada. Esimene mõte, mis mul endal tekkis, oli palju lihtsam, umbes selline: “Nii, ütleme, et korraldan sõpradega stiilipeo, meid on nii 20 tükki, läheme mööbliesemeteks riietunult linna peale hängima, meie välimus häirib jõmme, kes meid ründavad, konflikti käigus lõhutakse kolm prügikasti ja üks pargipink ja pannakse tugitooli kostüüm põlema. Kolmeks kuni kaheksaks aastaks kinni, nägemist.”

Kati tõlgendab asja samas võtmes, kuigi väheke suurema sotsiaalse närviga.

Ai raisk, mis riigis ma küll elan.

Ma ise olen küll piisavalt tige ja kangekaelne, et kui mul tekib tahtmine millegi poolt või vastu meelt avaldada ja tõesti mingi jama peaks tekkima, siis vat kaebangi inimõiguste kohtusse – varem või hiljem peaks tulemuseks olema priske kahjutasu, aga ma kardan, et suurem osa on pelglikum ja laseb endale koti pähe tõmmata.

Hakka või mõtlema emigreerumisele, vähemalt maksumaksmise mõttes. Enamikul mu tööandjatest pole vist vahet, mis riigi maksumaksjale nad honorare maksavad.

PS:
kes tahab eelnõusid endid lugeda, nii uut, vana kui ka seletuskirja, siis need leiab siit.