Vahepala: eriti veider unezooloogia

detsember 10, 2013

Paar ööd tagasi oli minu une naispeategelasel (kes vahepeal olin mina, aga mitte alati, sest vahepeal olin ma justkui jumalikult kõiketeadva kehatu kõrvaltvaataja positsioonis) elu armastus meisterlüpsjaga (kes vahepeal olin samuti mina, aga kui parajasti ei olnud mina, nii et ma teda kõrvalt vaadata sain, siis nägi välja umbes selline).

Meisterlüpsja oli eriti edukalt esinedes pääsenud lüpsmise finaalturniirile Indias; hakkas seal lehma lüpsma ja mõtles: näe, siin ma nüüd olen, Indias väljas, mõtle, mida see minu kui lüpsja jaoks tähendab. Ühest nisast tuli piima, aga kasinalt; teisest nisast tuli vett; kolmandast ja neljandast nisast piima, aga imelikku, kuidagi halvaks läinud. Ta hakkas murelikult uurima ja avastas kurva loo: vasikas oli nisasse kinni jäänud. Sest lehmade paljunemistsükkel käis sedasi, et enne sündimist pidi vasikas udaras piima käima imemas, aga sellega läks vahel pahasti, nisasse imema pääses, aga tagasi enam mitte.

See oli lüpsja jaoks väga traagiline kogemus ja ohustas suurt armastust: sest kui üks on nii traagilise loo läbi elanud, kas teine suudab teda siis veel mõista, kas see ei jää arusaamatuse seinana nende vahele? Aga ega päris kindel ei olnud ka, et armastus sellest lõhki läheb, õhus oli ikka ka võimalus, et teine pool saab aru.

Et sellele kurvale loole enda jaoks mingi lõpetus anda, tegi lüpsja surnud vasikast endale toakaunistuse. Ka see oli üks neid asju, millest võis karta, et teine ei mõista.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: