Kust tuleb konn ja kuhu kaob kala

Olin ostnud kurke, mitte neid suuri, millega kellelegi üle kolu anda, vaid väikesi, et kiiresti kilekotiga sisse teha.

Pesen kurgid ära, otsin kilekoti, otsin soola, otsin sinepiseemned, otsin küüslaugu, puhastan ära, lähen mustsõstralehti otsima.

Õues on pime, viimasel hetkel näen lävepakul musta mügarikku, hea, et peale ei astu.

Igavene jõmakas konn! Ei hüppa, järelikult kärnkonn. Hüppaja konn oleks raudselt juba ukse avamise peale minema hüpanud.

Võtsin ta nii hellasti, nagu sain, käeservade vahele (inimese käe puude olevat konnale ebameeldiv), tõstsin maha ja ta ukerdas naatide varju.

Mul kole hea meel, et selline uhke konn mul aias edasi elab. Korra juba pahandasin ühte, kui ma klaari alt ära niitsin, too läks aeglaselt ja väärikalt antoonovka alla – need õunad olid veel toored, sealt alt polnud vaja niita.

Mõtlesin, kas see on seesama konn ja kas ma olin tema mõnusa elu jälle ära rikkunud, kui ma viimati sügisõunte alt niitsin.

Aga põhiliselt mõtlesin, et kui ta ei ole hüppaja konn, kuidas ta siis lävepakule sai? See pakk on kõrge, plekiga üle löödud ja plekk ulatub veel natuke üle ääre ka. Väga halvasti ronitav lävepakk.

See on üks elu väikesi mõistatusi.

***

Tegin täna omast arust linnas ilgelt kavala otsuse: kohvikus süüa oleks kallis, kodus süüa ei jõua enam teha, sest nälg võtab juba silmanägemise ära. Ostan poest salati kaasa, siis on odavam kui kohvikus ja kiirem kui ise.

Võtsin soodukaga lõhe-poke. Tulen karbiga võidurõõmsalt koju, mõtlen, et mul on kapis veel kala, äkki paneks juurde. Võtan karbi lahti, et asjakorda uurida ja ei leia sealt üldse kala üles.

Kutsun A. appi, tema ei leia ka kala üles, aga märgib abivalmilt, et “see peab seal kuskil olema”.

“Kas see võib olla seal pisikese kileümbriku sees?” Sest seal on mingi roosa löga. Äkki on lõhe lõhepasta kujul?

Pärast kirjade läbilugemist tuleb välja, et roosa löga peaks olema vaarikavinegrett, järelikult ei saa ta olla kalapasta, järelikult kausis kala ei ole, järelikult tuleb mul kaussi ise kala lisada, ja mõtle, kui mul poleks seda kala olnudki!

Mõistatan:

kas töötaja unustas kala sisse panna?

kas pood oli salakaval ja pani petliku sildi? Ma isegi mõtlesin, et see oleks nüüd see kord, kus oleks õiglane õiendama minna, aga mul võttis ju nälg silmanägemist ära, kuhu ma enam –

kas keegi salakaval klient kookis karbi lahti ja sõi lõhe seest ära ja keegi ei pannud tähele?

Aga karp kaalus automaatkassas õigepalju. Ikkagi töötaja või pood ise.

Ei tohi näh ikka poekraami osta, tuleb ise teha ja saaks palju parem! Aga see tähendaks, et ma peaks olema nii ettenägelik inimene, et taipaks juba enne silmanägemise äravõtmist söögiplaane haududa. Aga see tähendaks, et ei saaks tööd teha, kui parajasti tööisu on.

Tuleb leppida, et elan maailmas, mis on täis jõnkse ja jonkse ja kus mul on konn, aga ei ole kala.