Sigaret, seebimull, puudritoos, kraadiklaas

august 31, 2016

Olen kuulnud neilt, kes on suitsetamise maha jätnud, et nad tunnevad puudust rituaalidest. Pisikestest liigutustest, millega aja kulgemist liigendada.

Mõtlesin korra soovitada ühele inimesele seebimullide puhumist, sest see on ilus ja käib samamoodi huulte ja hingeõhuga ja ka selleks tuleb eraldi kohta minna – kuhugi, kus ei pea parketi või antikvaarse Pärsia vaiba pärast muretsema ja pole karta, et tähtsate paberite peale tilgub. Tähendab, on põhjust oma toimetuste juurest ära minna.

Aga päriselt olen ma suurest peast seebimullide puhumisega aega veetnud pea sama vähe kui suitsetamisega, kuigi mullitada ma oskan ja suitsetada mitte. Nii et see ei oleks ehk aus soovitus, sest ma ei ole sellega ise proovinud aega maha võtta.

Mis ma siis ise teen? põhiliselt kohvi, see on selline igapäevane asi, aga mitte ainult.

Hiljaaegu enne üht esinemist märkasin näiteks, et meikimine teeb kohakaasluse alusel seda tööd ka. Näete ju, et mul on tegemist, mul on ripsmete värvimine pooleli, ma ei saa praegu tulla teie tuhandet probleemi lahendama, saite nüüd, ripsmetušš läks mööda nägu laiali ja mul on selle mahakraapimisega tükk tegemist, näe, mis juhtub, kui te mind segate.

Õudselt hea moment enda häälestamiseks, puhvri tekitamiseks tavalise ja lavaolemise vahele. Ma naljalt muidu ei värvi ennast, mind häirib liiga palju, kui mul on mingi möga peal (nagu ehtedki – “appi, appi, mul on midagi küljes, võtke ära, iiihhh!”), aga kui saaks kuidagi põhjendatult samu liigutusi teha, ilma et ihu end pahasti tundma hakkaks, äkki teeks sagedaminigi. Enne esinemist pole valikut, möga on ette nähtud, ja nii ma siis mökerdan. Kui ooteaeg venib pikale, jõuan vahepeal kümme korda uuesti huuli värvida (oioi, ma olen eelmise kihi vist ära limpsinud!), silmakontuuri tugevdada (ot-ot, siit on liiga laiali läinud), puuderdada (nina juba läigib!) ja põsepuna panna (selle uue puudrikihi peale on ju uut põsepuna vaja, tasakaalus peab olema).

Ja ma mõtlen sellele, kuidas kahe sõja vahel, kui naistel muutus enda värvimine uuesti aktsepteeritavaks, hakkasid nad seda samamoodi kõige muu vahele tegema, nagu kassid ennast pesevad. Suvalises kohas, tänaval või rongis. Alati varnast võtta asendustegevus.

Vajadusel ka seltskondlik tegevus, nagu suitsuruumisuhtluski: teate küll, kuidas tüdrukud vahel kõrvuti peegli ees nägu pähe teevad.

Alles täna hommikul tuli pähe, et mul on üks ajapeatamisrituaal veel, mida ma õigust öelda pruugin rohkemgi: ma kraadin. Tahaks pärast ärkamist veel voodis vedeleda – oi, küll on imelik tahtmine, äkki on temperatuuriga midagi valesti? Tahaks keset tööpäeva pikali visata, no ega see üks õige asi ei ole, peaks vist kraadima. Tahaks magada, aga tean juba ette, et magamaminekutoimetused ajavad une pealt ära, ja see teeb mu nii pessimistlikuks, et peaaegu ei julgegi voodisse heita? a ma lähen kraadin ainult, ega see ei ole päris magamaminek (ja järgmiseks teen silmad lahti mitu tundi hiljem, kraadiklaas külje all).

Enesetunnet parandab ka: kui mul on mingi totter viirus, mille vastu nagunii ravi ei ole, nii et samahästi võib juba platseebot võtta, siis kraadimine on minu jaoks superplatseebo: ma teen arstlikku protseduuri, mis veel üldse mõjuma peaks, kui mitte arstlik protseduur? Ühtlasi arstitõend: iga laps teab, et kui pildi peale on keegi joonistatud, kraad all, siis on ta haige. Ma olen haige, ma tohin pikutada!

Panen kraadi alla ja olen korraks peitu pääsenud, kohustused käivad ümber voodi nagu möirgavad lõukoerad, aga ei leia mind üles.

Milline imeline seadeldis.

Advertisements

11 kommentaari to “Sigaret, seebimull, puudritoos, kraadiklaas”

  1. Jaa.
    S.t. see oli vast 10 päeva tagasi, kui fb-sse kirjutasin kommentaari, mida enam ei leia. Teemal, et kui oleks samasugune rituaal kui suitsetamisel kuskil, ma võtaks selle, sest mu nikotiinisõltuvus on tegelt väga väike. Aga pole sellist välja mõelnud ja praegu on “Ah, maailma nõmedused, ülesanded, ootused: mul kõik pohhui, lähen teen suitsu!” Lisaks ma enamasti istun suitsetades, ALATI vähemalt peatun ning võimalusel otsin ilusamat vaadet. Kui kodus olen, panen sellise muusika, mis hetkel hea tundub, kõvemaks. Rituaal, rituaal on oluline!
    Meikimine käib mul väga ruttu, seda enam, et puuder-puuderkreem on miski, mida üldse ei kasuta (sest rõve asi näos), põsepuna ei oskagi kasutada, kaua neid silmi ja huuli ikka värvin. Seda enam, et huuli ma ei VÄRVI, lihtsalt lasen mingi heledama pulgaga üle.
    Seebimullide puhumist on keegi ennegi soovitanud (sina?) aga sinnani ma pole veel jõudnud =)

    Kraadimise platseebo on olemas ja puhkamise lubamine tundub ka loogiline, a kuna ma võin voodisse pugeda kohe, kui tahan, vajadust praegu pole.

    • nodsu said

      vat jah, see “rõve asi näos” on tõsine segaja. muidu oleks nii lihtne rändom kohas puudritoos välja võtta, “ega ma siin niisama ei passi, ma puuderdan.”

      sul töötab ka kohv, aga kohvi miinus on muidugi see, et teda ei saa endale keset tänavat valmistada ja kui tahta teda kuskil väljas juua, peab seega raha kulutama.

      huvitav, kui palju kasutust leiaks avaliku koha kuumaveeautomaadid? et mingi pisikese mündi eest saaks oma tassi kuuma vett lasta, tee või kohv oleks endal kaasas. ja siis istuks oma kohviga kuhugi pargipingile.

    • nodsu said

      a mulle meenus, et mõni kasutab suitsetamisest loobumiseks elektroonilist sigaretti. ta saab ikkagi samu liigutusi teha nagu suitsetades, aga jätab sellest aurutamisvedelikust järk-järgult nikotiini ära. kuni popsutabki lihtsalt hea lõhnaga vett.

  2. Kuumaveeautomaadid oleks täiega teema. Ja siis ma korduvalt olen mõtteid mõlgutanud selle üle, et võiks olla mingid asutused, mis suht odava hinnaga voodikohti välja üürivad – mitte ööseks, aga tunnihinnaga. Eesmärk oleks siis mitte seksida, vaid magada paar tundi, enne kui linnas mingi järgmine asi ja kodu kaugel.

    • nodsu said

      Mõtlesin sellest viimasest, et raudselt on see juba kuskil olemas – isegi kui sihtotstarbeks on alguses mõeldud seks. Aga väike guugeldus näitas, et nt Heathrow lennujaamas on selline asutus, kus saab endale paariks tunniks kabiini üürida. Lennujaamas on palju inimesi, kellel on vaja mõni tund aega parajaks teha ja miks mitte silm looja lasta.

      Üritasin ka Eestist midagi sarnast guugeldada ja sattusin ainult foorumitesse, kus otsiti armukesega kohtumise kohti. Oioi, mis guugel minust nüüd kõik mõtleb. Peenisepikendamist üritatakse mulle nagunii aeg-ajalt müüa.

      A muidu ma pakuks, et osa inimesi kasutab selleks (kuigi reeglina mitte ainult selleks) raamatukogukabiine. Neid ei üürita küll tunnikaupa, aga ilmselt on seda märksa odavam pidada kui päris varukorterit (ja kuulu järgi kasutab mõni ka raamatukogukabiine salakohtumisteks).

      *

      Mõtlesin, et nii kuumaveeautomaatidest kui odavast tunni-kaupa-voodikohast võiks kasu olla sellistel kodututel, kellel natukene raha ikkagi on. Ma olen tudengipõlves ringi hääletades tglt sellises olukorras olnudki – et võõras linnas ja raha vähe, jalad väsind, näljane – ja oleks vast kasutanud küll.

    • Kaur said

      1) kapselhotellid
      2) magamiskapslid
      Mõlemad on maailmas väga olemas ja kasutuses, ei ole vaja neid uuesti leiutada.
      http://www.finavia.fi/en/helsinki-airport/services/free-time/gosleep/

      Ooot mis te kraadite end regulaarselt lihtsalt niisama, harjumusest, nagu keegi teine sügab kubet või istub paar minutit facebookis?
      (hämmeldus)
      (midakõikeinternetistteadaeisaa)

    • nodsu said

      ei, mitte päris harjumusest. siis, kui ei taha voodist üles tõusta, aga ei leia tõusmatuseks muud head ettekäänet kui “see hommikune unisus on kindlasti mingi haiguse sümptom, kontrolliks õige temperatuuri.” Või siis, kui ma olen väsinud ja oleks vaja pikali minna, aga mingid ülesanded kripeldavad ja siis tuleb puhkamise kaalukausile peale väsimuse veel midagi lisada, et neid kohustusi üles kaaluda.

      ma olen ju vabakutseline. kui ma ette ei vaata, võib töö neelata kogu aja, sest nagunii leiab alati, mida võiks veel lihvida või täiustada. isegi tööpausid kipuvad pigem minema interneti läbilugemise peale, sest ma olen sageli liiga laisk, et päris korralikult puhkama minna, nii paradoksaalselt kui see kõlabki. ja siis on vaja enda puhkamasaatmiseks endale natuke valetada ja öelda, et “äkki ma olen haige.” et veenvam oleks, kontrollin seda “äkki-haigust” kraadiklaasiga. juhul, kui see näitabki midagi haiglast, võib puhta südamega puhata. kui ei näita, olen saanud puhata vähemalt kraadimiseks kulunud minutid.

      tglt oligi mul hiljuti pikemalt temperatuuriga jama – pärast Pärnu hansat ei õnnestunud välja puhata ja tuli nõrkus, mille üks sümptom oli liiga madal kehatemperatuur. mis tähendab, et iga väiksemgi pingutus võttis higistama ja võhmale. siis ma kraadisin ka selle huvi pärast, et no kas täna venitab ikka 36 kraadi peale välja. meditsiinilist kasu see ei andnud, aga mõtlesin, et kui temperatuur ei lähegi normaalseks ja ma lähen seda arstile kaebama, siis on hea, kui mul on andmed selle kohta, kui kaua ja kui pidevalt see juba kestnud on. moodustan peas graafiku, mida arstile tutvustada. teiseks hoidis see mind kauem horisontaalis, kui kohusetunne muidu lubanud oleks, ja sellise nõrkuse vastu ongi parim ravi puhkamine.

    • nodsu said

      mul tekkis nüüd aga jälle hämmeldus, kas munade sügamiseks võetakse eraldi aeg? ma arvasin, et see käib muu tegevuse kõrvalt nagu ninaurgitsemine või küüntenärimine ja seega poleks sellest hingetõmbepausi tegemiseks tolku.

      mis kapselhotellidesse puutub, siis Eestis neid ei ole ju. või on? üldse tundub, et läänemaailmas on seda tüüpi majutust eelkõige lennujaamas, mitte aga näiteks kuskil vanalinnas.

      TÜ raamatukogus on küll hulgem kott-toole jms värki ja ma olen näinud tudengeid seal uinakut tegemas.

  3. toomastaliesin said

    Mul üks tuttav rääkis kunagi loo, kuidas tal oli suurema kambaga vaja Jaapanis natuke aega surnuks lüüa, ja kellelgil tuli mõte, et ohhoo, siin on need armuhotellid ju, ja seal on nendes uhkemates sviitides ju mullivannid ja piljardilauad, et rendiks kamba peale seal paariks tunniks mõne toa. Hea oleskleda ja puha.

    Mõeldud-tehtud, läksidki kohale. Muidu käib seal tubade rentimine automaadiga, aga neil oli natuke kohaliku keelega raskusi, nii et pidid lõpuks registratuurilaua taga kella lööma, et inimteenistust saada.

    Ega keegi seal hotellides eriti inimese käest tubasid ei võta, nii et tuligi kusagilt tagantruumist hämmeldunud näoga adminn välja. Probleem oli aga ikka sama – meie kamp ei mõista ju jaapani keelt. Ega keeleoskamatus saa ometi suhtlemisel takistuseks tulla, nii et hakati aga pantomiimi abil seletama, mida tarvis on.

    Adminn olla seda piljardi- ja mullivanniliigutusi demonstreerivat agarat tosinat natuke aega vaadanud, ja siis diskreetse näoga tahatuppa kadunud.

  4. henzen said

    Suitsetamine on küll tänapäeval märgatavalt vähenenud,
    aga rituaalid on ikka samad nagu tubakatoodete puhul.
    Et enda ebakindlust ja neurootilisust kuidagi varjata,
    siis ON vaja mingit tegevust, rituaali, mis rahustab
    ja kommunikeerib teistele, et sa oled nagu MEIE:
    kõikvõimalikes avalikes kohtades kõik kimuvad nutifone:
    ~~~~~~~Smartphones is the new Smoking~~~~~~

  5. nodsu said

    Huvitav, ma ise selle peale ei tulnud; ma olen võrrelnud nutifone pigem omaaegse massilise lehelugemisega (mis käis suitsetamisega paralleelselt), aga selles mõttes muidugi õigus, et nutifoninäppimise olukordi on tnp rohkem kui vanasti lehelugemisolukordi. nt näpitakse telefone ka seltskonnas.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: