Paar praktilist linnaruumi-ideed nakkusohu ajaks

märts 24, 2020

Esiteks: tellitavad foorid kas regulaarse tsükli peale või välja lülitada. Ei ole vaja nuppe näppida.

Teiseks: tänavad, kus kõnnitee on nii kitsas, et kuidagi pole võimalik vastutulijast 2 m kauguselt mööduda, ajutiselt jagatud ruumi põhimõttel tööle, kui kõnniteed laiendada ei saa.

Fooritsüklid selliseks, et jalakäijad ei jääks igal teeületusel kohustuslikus korras ohutussaarele puntrasse lõksu.

Mul on muidugi lihtne, kui liiklus lubab ja politsei ei valva ja läheduses pole valejäreldusi teha võivaid väikelapsi, siis ma olen nagunii kogu aeg käitunud nii, nagu mõistlik on – kui kõnniteele ei mahu või seal ei saa käia (siis, kui vanasti talved olid, näiteks libeduse, lume ja ähvardavate jääpurikate pärast), käin seal, kus saab; kui valgusfoor ei toimi sellena, milleks ta mõeldud on (et liiklust ohutumaks ja sujuvamaks muuta), siis on mu kodanikukohus teda eirata. Aga kuulekamate kodanike kaitseks võiks sellise korra praegu ametlikumaks teha.

————————————————————-
PS: foorid välja lülitada, mitte vilkuva kollase peale – sellepärast, et mu kogemust mööda suhtuvad autojuhid vilkuvasse kollasesse nagu permanentsesse rohelisse.

49 kommentaari to “Paar praktilist linnaruumi-ideed nakkusohu ajaks”

  1. Rebane said

    vilkuv kollane tähendab et on reguleerimata ristmik ja võib otse üle sõita kui keegi ei taha sulle parema külje pealt sisse sõita. sel juhul on temal eesõigus. 🙂 see tähendab, tähendus on täpselt sama mis ilma foorita ristmikul ainult et paremini on näha et siin on ristmik.
    või siis ülekäigukoht. peab kehtima tavalise ilma foorita ülekäigukoha reegel. et jalakäijale tuleb teed anda? juhul kui ta on nähtav. mul on alati see probleem hoopis, et kui ma tahan üle tee minekuks liikluse sujuvuse huvides autodevoolu vahekoha ära oodata et keegi ilmasjata pidurit tallama ei peaks ja linnaõhku veel reostama, siis ma pean käepäraste posti v põõsa taga ootama v teesklema et ma ei taha üle tee minna.

    • nodsu said

      Vilkuv kollane koos ülekäiguraja märgiga peaks tähendama tavalist ülekäigurada.
      Sõitmisest seda näha küll ei ole, kui vähegi võimalik, eelistan vilkuva kollase kellaajal ilma foorita ülekäiguradu, sest need kollasega on surmalõksud.

      Üks juhtum oli mul alles sel talvel – tulen Narva mäest üles ja hakkan rahulikult tühja sõiduteed ületama (st mina liigun otse); ja kui ma olen keset sõiduteed, tuleb üks minu taga sealtsamast Narva mäest ilgema vingaaliga ja üritab külje pealt sisse sõita ja tuututab, kui ma piisavalt kiiresti eest ära ei jookse. Ta tegi faking vasakpööret. Tal ei olnud mitte mingit eesõigust. Isegi siis, kui seal poleks ülekäigurada olnud, oleks ta pidanud mulle teed andma (jalakäijale, kes ületab teed, millele sõidukijuht pöörab, vt liiklusseaduse § 2 punkt 99) ja mul polnud mitte mingit võimalust teda näha – meenutan, et ta sõitis mäest üles _pärast_ mind, st ta tuli mu selja tagant.

    • nodsu said

      ja tavalistel ristmikutel ollakse minu kogemust mööda tähelepanelikumad.

  2. Klari said

    Vilkuv kollane foor = käitud ristmikule seatud liiklusmärkide järgi. Kui märke ei ole, siis on võrdkülgne ristmik. Ülekäigurada on ikka ülekäigurada ka ilma foorita. Pärnus pole ainsatki foori, mis 24/7 töötaks, kõik vilguvad vahemikus 23.00 – 07.00. Nagu toimib. Suurlinnade elanikud on oma fooridega ära hellitatud 😉

    Mu kodulinnas õnneks pole üldse ühtegi foori, mul üks mure vähem kohe.

  3. nodsu said

    “Ülekäigurada on ikka ülekäigurada ka ilma foorita” – ainult teoorias. Ilma foorita ülekäigurada on palju rohkem ülekäigurada kui vilkuva kollasega. Kahtlustan, et vilkuv foor juhib tähelepanu liiklusmärkidelt ära, reaktsioon on, et “muidu peaks foorituld vaatama, aga nüüd võib sõita”.

    “Vilkuv kollane foor = käitud ristmikule seatud liiklusmärkide järgi. ” – kui ellu tahan jääda, parem ei käitu.

    • Klari said

      Mul hakkab tekkima aimdus, miks teil seal Tartus ühe ringristmiku peale betoonist vaheseinad ehitatud on… ära ainult küsi, millise, ma olen Tartus käinud mingi viis korda elus üldse.

    • nodsu said

      kusjuures minu arust arvestavad Tartus autojuhid jalakäijatega paremini kui Tallinnas. no ja Tartu linnaruum on üldiselt ka jalakäija- ja ratturisõbralikum, viimasel ajal ülevaltpoolt tehtud uuendused on kõik olnud selles suunas (Ülikooli tänavale laiem kõnnitee, Vanemuise tänaval selge prioriteet kerg- ning jalgsiliiklusele).

  4. jryiiiik said

    Veel üks: pmst võiks jala kõndida parempoolsel kõnniteel, siis poleks vastutulijaid. St. kui lähen mööda tänavat kuhugi, siis ületan esimesel võimalusel tee ja kõnnin nii, et sõidutee jääks minust vasakule. Ja tagasi tulen sama teed siis teisel pool tänavat. Noh, jah, ma ei tea kas sel sisulist mõtet on, natuke ikka oleks kui rahvast veidigi rohkem.

    • nodsu said

      Neid teeületusvõimalusi ei ole alati. Päris palju on kvartaleid, kus pole ühtki teeületuskohta; ja mõne suurema tänava ääres lausa mitu kvartalit järjest.

    • jryiiiik said

      Pmst nõus, jh

    • nodsu said

      ja kui teed ületada on lihtne, siis on sageli võimalik ka lihtsalt sõiduteel käia ja mitteametlikku jagatud ruumi tekitada.

    • Klari said

      Ma jälle siin ääremaa inimesena kraaksun vahele, et enamikes kohtades ei ole mõlemal pool teed kõnniteed. Ongi aint ühel pool. Meil siin ääremaal 😉

    • jryiiiik said

      Mul ei teinud arvuti aa tähti, aga ma pmst tahtsin öelda, et see ei peaks olema kohustuslik, aga oleks abiks, sest eks inimesed ikka kipuvad mõtlema või vähemalt käituma, et ah ei ole midagi. Et kui selline soovitus oleks, siis see julgustaks inimesi üksteisest eemale hoidma (mind on paar korda lõksu pandud) ja muudaks asja natuke lihtsamaks ikkagi. Aga, jah, lisasoovitusena, ei enamat.

    • lendav said

      Väikelinnades ja suuremate linnade äärtes on kõnniteedega üldse haprasti. Elvas on kõnnitee… oota, ma loendan… umbes kümne tänava ääres terve linna kohta. Ja nendest ligikaudu kümnest on kõnnitee ainult ühes tänavaääres pooltel. Aga meil ei ole ka foore ning liiklus on nagu külavaheteel.

    • jryiiiik said

      Ütlen igaks juhuks, et ei ole oma uitmõttesse armunud, aga kõnniteede paigutisest puudumisest lähtudes peaks inimesed kõndima pigem nii, et sõidutee jääb neist paremale. Noh, nagu maantee pervel.

    • jryiiiik said

      Klari, anna sõbralik ja läbinisti mõttetu tähenärimine andeks, aga postituse pealkiri räägib juba linnaruumist. Linna!

    • Klari said

      Ma elan täitsa linnas 🙂

  5. Xavi said

    Vilkuv kollane + ülekäigurada on üks segadust tekitav asi.
    Ma liiklen nii autojuhina kui ka jalakäijana. Tallinnas. Kodu juures on üks ristmik, kus peatee ristub kõrvalteega. Jalakäijatele on seal fooriga reguleeritud ülekäik. Hilisõhtul hakkab kogu ristmikul kollane vilkuma. Kui päeval oli nii, et jalakäijana pead minuti või paar ootama, et üle tiheda liiklusega peatee saada, siis nüüd äkki on jalakäija kuningas, sest ülekäigurada. Isegi olen õhtul jala ristmikule lähenedes imestanud, et miks autod peatuvad.
    Autoga liiklejana olen harjunud vaatama peatee märki, aga see vilkuv kollane… selleks peab oma peas ümberlülituse tegema.

    Või näiteks Viru ringi ristmik — seal on jalakäijate fooriga ülekäigurada just enne ringristmikku (kui Mere pst poolt läheneda), ringristmikul sõitvatel autodel on eesõigus, aga trammil on eesõigus autode ees. Peab jälgima trammi, et kui see samal ajal tuleb, saab tänu talle ringile sõita. Õhtul on hakkab jalakäijate rajal kollane vilkuma ja nüüd tuleb veel neid jälgida, keda seal liigub sõltumata kellaajast palju.

    Ei ole lihtne olla autojuht.

    • Xavi said

      Ehk siis, et kui õhtul autoga tahad kõrvaltee poolt peateed ületada või sellele sõita, siis pead ootama ja vaatama, kas kedagi peateelt ei tule. Jalakäijana sama moodi kõrvaltee poolt tulles võid kohe peateele astuda.

  6. Kaur said

    Tahtsin sama kirjutada mis jyri.
    Jalakäijate liiklus “suunaliseks”, nii et vastutulijaid ja kontakte ei oleks.

  7. Kaur said

    Kirjutasin kommunaalametile (Tallinn) ja terviseametile sellise kirja.

    Tere.

    Saadan paar ettepanekut, kuidas muuta jalakäijate liikumine linnades ohutumaks.
    Osad ideed on internetist, mitte mu oma peast.

    – Teha tellitavad foorid teha automaatseks, et ei peaks neid kätega puutuma.
    – Anda kitsastele kõnniteedele sõidutee arvelt laiust juurde, et nii et inimesed saaks omavahel suuremat distantsi hoida.
    – Muuta jalakäijate liiklus ühesuunaliseks. Nagu autod – paremakäeliseks. See vähendab üksteisele vastu kõndimist ja kontakte.
    – Joonida ülekäiguradu juure ja laiemaks, et inimesed neil liiga kokku ei saaks.
    – Seadistada mitmeosalised ülekäigud nii, et inimesed ei ootaks ohutussaarel koos.
    – Teha ühistranspordi graafikud tihedamaks, et ühes bussis-trammis oleks vähem inimesi.
    – Avada poodides kõik uksed ja uksepooled nii, et saaks eraldada sisse ja välja minejad.

    Need on vaid mõned ideed.
    Ehk on abi.

    Kõike head ja palju jõudu!

    Kaur

    • jryiiiik said

      Muidu kõige poolt, aga osade muudatuste (joonimised jms) elluviimisega on vb liiga palju tööd ja nende tööde tegijad puutuvad liiga kokku jne jms. Vb!

      Ma kaaluks täitsa kõigi (suure osa) linnatänavate õuealaks kuulutamist. Autodel on õuealas kiiruspiirang 20 kmh (oli vist?) ja kui inimesi vähegi kuskil paistab, siis inimkiirus. Ja inimestel pole voli asja ees teist taga autodel ees tolgendada.

      Aga no see on vast liialdus, vähemalt suurematel tänavatel.

      See on nüüd täiesti läbiseedimata kommentaar, andke andeks, miski läks raudselt valesti.

    • Kaur said

      Facebookis jõudsime ka “kesklinn õuealaks” juurde.
      Osad asjad on muide juba tegemisel, näiteks ühistransport läheb tihema graafiku peale.

      Konkreetsed meetmed on siinkohal tegelt suva.
      Peamine, et linnad MÕTLEKS selle peale, kuidas avaliku ruumi disainiga saaks inimeste käitumist muuta – pehmelt ja efektiivselt.

    • Kaur said

      Ja no “töö”. Ennustavad, et see muutus on igavene ja et see viirus jääbki meiega. Siis vist ei ole “liiga palju tööd”.

      Ehk – me ei tea, mis saama hakkab. Aga mõtelda on mõnus ja kasulik ühekorraga.

    • jryiiiik said

      Võib küll igavene olla, aga siis me saame selle ikkagi lõpuks kõik. Nende meetmete suur eesmärk on ju hoida ära olukordi kui me kõik korraga haiged oleme ja siis paratamatult surevad maha vähemalt pooled. Okei – väga paljud.

      Selles mõttes, et igavikuks valmistudes ei ole hea maailmalõppu lähemale tuua. Igaks juhuks jälle – ma pole oma tões veendunud.

      Nodsu murest päriselt ei saa aru – kui sõiduteelt võib juurde jalakäimiseks võtta, siis kuidas see täpselt erineb sõiduteed õuealaks ideest jne jms. Aga natuke saan aru ka (ma ütlesin “päriselt”).

      Mul on tunne, et ma tuututan siin (ja mujal) ülearu palju, andke andeks!

    • nodsu said

      minu poolest on OK nii kõnnitee laiendamine sõidutee arvelt kui ka jagatud ruum (mille üks näide on õueala). Mure on mul ainult selle suhtes, et keegi võib selle parempoolse kõnniteeliikluse kohustuslikuks teha ja siis tulebki käia ringi ümber terve kvartali.

    • jryiiiik said

      Kohustuslikuks ei tohi, nõus.

      Muide, teie, kes te fbs olete, kindlasti on juba kostnud hääli, et kui meeletult lihtsam on meil seda üle elada (vb elame!) nüüd, internetiajastul.
      1985 oleks see olnud ikka täielik kombain.

  8. nodsu said

    Ma kardan natuke seda “kõik kõnniteed parempoolse liikluse jaoks”, eriti kui see peaks pikemalt kehtima jääma.

    Kardan, et keegi hakkab siis jalakäijat trahvima, kui ta liigub pool kvartalit edasi, selle asemel et liikuda kõigepealt poolteist kvartalit tagasi, tulla üle tee, liikuda nüüd kaks kvartalit õiges suunas ja tulla uuesti üle tee. Ja kardan, et kuna selle lahenduse jaoks ei ole vaja midagi joonida ega õuealamärke, siis unustatakse sujuvalt ideed nagu “kesklinn õuealaks”ja “kõnnitee laiemaks” ja lõpuks jõustatakse ainult see.

    Praktiline näide: inimene, kes tuleb Struve tänavast ja kellel on vaja Riia mäest alla minna. Üle tee sealt ei saa, toruporno on ees. Kas ta peaks minema kvartali jagu üles, ületama Akadeemia tänava (valgusfoor), ületama Riia tänava (kaks sõiduteed, ohutussaar), ületama Võru tänava, ületama Tähe tänava (mõlemad valgusfooriga) ja alles siis saaks ta hakata mäest alla tulema? See tekitaks talle neli teeületust ja seda eeldusel, et tal ei ole ikkagi vaja sinna oma poole teed saada, kust ta alustas.

    Või noh, ütleme, et ta väljub ühest neist majadest, mis seal Struve tänavast allpool on, ja tal oleks vaja allalinna saada. Kas ta peaks allalinna saamiseks hoopis mäest üles minema ja tegema ringi ümber kvartali?

    Kõik jalakäijad ei ole ka noored ja reipad.

    • Kaur said

      Sa redditist neid India videosid vaatasid, kus politsei grupid peksavad inimesi keppidega laiali?
      “Küll tuleb ka meile”, ütlevad mõned sõbrad.
      Ja üle turja saavad kõik, ükskõik kus või mispidi kõnnivad.

      Düstoopiad saabuvad kõigepealt nalja või lõbusate videote vormis ja moonduvad siis reaalsuseks.

    • nodsu said

      no ma ütleks sellises asjas, et ärme anna neile ideid. Kui ma linnaruumi-ideid välja käin, siis selleks, et pakkuda vabas õhus liikujale rohkem võimalusi seda ohutult teha, mitte selleks, et neid ära võtta.

      Aga mis Indiasse puutub, siis politseil on seal voli kaigast anda ennegi olnud. Seda rakendatakse lihtsalt nüüd uut sorti rikkumiste peal.

  9. Kaur said

    Riigikantselei tänas kirja / ideede eest.

    Facebooki panin ka.
    Reaktsioonid on huvitavad.

    Ühed sõbrad: seda kõike on mõttetult vähe ja see on nii pehmo! Sõjavägi tänavatele, inimesed koju kinni! Mingeid pehmeid meetmeid pole vaja, peksame inimesed koju ja ongi kõik!

    Teised sõbrad: Kes selle kinni maksab kõik? Mis te tahate riigist mingit Hiinat või Põhja-Koread teha või? Ärge paanitsege üle. Inimesed tulgu mõistusele ja ärgu köhigu üksteisele silmnäkku ja ongi kogu lahendus.

    • Morgie said

      Jah, tüüpiline kõik-või-mitte-midagi toimivate vahepealsete lahenduste asemel.

    • jryiiiik said

      Käisin eile poes, vaatasin täna kümme minutit järjest aknast välja ja leian, et see kõnniteede poolsus on ikka vajalik. Praeguse korralduse juures pole kuhugi minna väga tihti. Eriti kui teine inimene ei taju seda ruumi (jätmise) vajadust. Või on tal piinlik seda teha.

      Kui vanainimene ei jaksa ringi ümber kvartali teha siis:
      a) antakse talle andeks.
      b) tuleks ilmselt nagunii talle toit ja ravimid ukse taha tassida.
      c) neid kohti kust ei saa üle tee on ikkagi üsna vähe praegu. Liiklus on ikka väga hõre. Muidugi, autojuhtide hulgas on igasuguseid tille ja nii see jääb, aga.

      Ma ei näe, et just see asi peaks viima tokerjate totakate tolatsevatest tohmanite totalitaarse totaalkontrollini.

    • jryiiiik said

      Esimeses lauses on “vajalik” vb pisut kangem sõna kui peaks olema.

    • nodsu said

      Liiklus liikluseks, aga sa ei taha ju tõsiselt, et sealt Riia tn torude alt peaks hakkama läbi ronima. Või nt Narva maantee ringi peal, kust üks teeharu läheb Vabaduse silla peale – seal peaks jalakäija ületama terve selle ringi (kaks sõiduteed ja haljasala nende vahel), enne kui õige suuna peale saab. Sama lugu Narva maantee alumises otsas, kus keskel on puud.

      Ma ise lahendasin eile botaanikaaiast tulles silla peal (et silla “õigesse külge” seaduslikult pääseda, oleks tulnud ületada Lai tänav, liikuda ümber nurga Vabaduse puiesteele, ületada Vabaduse puiestee ja siis liikuda tagasi sillale, ja seejärel Narva mäest ülesminekuks oleks tulnud teisele poole ringi minna) asja palju lihtsamalt – kui keegi tuli vastu, siis astusin rattateele (olin enne rütmi välja raalinud, millal on õige hetk sinna hüpata).

      Minu arust on selline korraks sõiduteele või rattateele astumine ohutum kui päris üle tee sõeluda. Mõlemad on hetkel ebaseaduslikud ja politsei võib trahvi teha (politsei TEEB aeg-ajalt jalakäijatele vales kohas teeületamise eest trahvi, iseasi, kas neil praegu selleks ressurssi jätkub), aga see korraks “rea vahetamine” segab liiklust mu arust vähem. See on umbes nagu maanteel läheks üks auto teisest möödasõitmiseks korraks vastassuunavööndisse – ta on vales vööndis, aga jõuab (vähemalt peaks jõudma) oma õigele teele tagasi, enne kui mingi jama tekib.

    • jryiiiik said

      See on juba vaidlus vaidluse pärast, aga jaa, igas linnas on paar kohta kus on raskusi. Vaata mu punkti a. Ma küll kuidagi ei usu, et lihtsalt tänavale kakerdamine oleks ohutum. Seda enam, et osa inimesi ei hakka kunagi mõistma, et sa läksid sinna nende eest, nad jäävad lihtslat kõnniteele seisma, kohtuvad sõpradega.
      Võiks minna: Struve, Vanemuise ja ongi kesklinn.

      Lõppude lõpuks kui ei saa üle tänava, siis ei saa, aga kui saab, siis võiks minna, sest praegu jooksevad inimesed üksteisele pidevalt sülle.

      Täiesti arusaamatuks jääb see, et teed ületada ei saa, aga liiklus on nii hõre, et teel tolgendada saab vabalt (mis võtab tõenäoliselt enamasti rohkem aega).

      Aga jumala eest, ma rohkem ei kommenteeri, sa vist arvad, et ma olen mingi agressiivne töll. Tegelikult ma tõesti lihtsalt ei saa argumendist aru. Liigume ilmselt erinevates linnades ja kultuurides (sest nagu ma olen öelnud, ma näen kogu aeg (st iga kord kui väljas käin) kuidas inimesed ikkagi teise inimese tee kinni panevad ja teine tänavapool on ka kinni ja mina küll määramata ajaks sõiduteele ei taha minna väga paljudes kohtades, võin näiteid tuua) Ja kui on rohkem inimesi (kesklinnas ilmselt ikka on vahepeal), siis peaks pmst pooled kogu aeg sõiduteel olema – mõlemalt kõnniteelt. (pole võimatu – õueala’n’roll), aga siiski.

    • nodsu said

      Ja ma oletan, et näiteks Roosi tänava laial promenaadil on ükskõik mis pidi liikudes laial kõnniteel lihtsam inimestest kaarega mööda saada kui teisel pool teed kitsal kõnniteel.

      Lühidalt – sa ütled, et vanainimestele andestataks “vale suuna” kõnniteel käimine. Ma ise arvan, et pigem võiks andestada kõigile jalakäijatele selle, kui nad lülituvad korraks sõiduteele ümber (kui tervet tänavat üldse jagatud ruumiks ei saa teha; hõreda liiklusega ei tohiks see praegu väga raske olla).

    • nodsu said

      Võimalik, et me liigume eri linnajagudes. Mul on Narva maantee peaaegu igal trajektooril ees, see on suur, lai, tihti mitmes üksteisest haljasalaga eraldatud osas. Ja sillad, kus silla ühelt küljelt teisele küljele pääsemine on jalakäijale ekstra raskeks tehtud (sillaalused on hetkel üle ujutatud ja äärekivid on meelega hästi kõrgeks pandud, et sõidutee ületamist vältida).

      Seal tänavatel, kus autoliiklus on aeglane, praktilist probleemi eriti ei olegi. Aga Narva maanteest ei julge ma suvalises kohas hästi üle minna isegi siis, kui liiklust on vähe, sest osa armastab seal kiiruskatseid teha. Teisest küljest on sõidutee lai ja selle servad tegelikult kasutamata (mis räägib sõidutee servade hõivamise kasuks).

      Kusjuures seal, kus ma liigun, ei ole ma ka sülemlevaid ja sõpradega kohtuvaid inimesi näinud ja üldse on inimesi hõredalt; probleemid, mida mina kohtan, on rohkem stiilis “mis ma teen, kui ma olen alguses üksi silla peal ja keset silda selgub, et keegi tuleb vastu nagu Väike John Robin Hoodile”. Möödumine võtab paar sekundit,selleks üle terve tee minna tundub nagu overkill.

      Teele põikamise vs teeületuse ohutusest: kui ma liigun n.ö vale suuna kõnniteel, siis on mulle lähemas sõidureas need autod, kes sõidavad mulle vastu. Sel juhul ma näen, mis seis mu kõrval asuvas sõidureas on, juba enne, kui teele põikan. Kui ma hakkaks teed ületama, tuleks mul arvestada ka kaugema sõidurea omadega, kes tulevad selja tagant.

      Üks koht, kus neid selja tagant tulevaid oleks väga raske näha, on näiteks Jakobi mägi Veski ja Kroonuaia vahelisel lõigul – kui keegi elab sellel lõigul Jakobi tn Supilinna poolses küljes, väljub oma väravast ja tal oleks vaja mäest alla saada, siis mäest alla tulevad autod jääks mäenõlva ja natuke ka kurvi varju. Ma ise julgeks seda teha ainult olukorras, kus mäest üles tulevaid autosid üldse ei ole (siis saaks keset teed rahulikult olukorda uuesti hinnata). Ja kui neid ülestulevaid autosid parajasti tõesti ei ole, ei ole mingit takistust ka lihtsalt ajutiselt selles sõidureas käimisel.

      Tartu on mägede linn, siin on selliseid kohti päris palju.

    • jryiiiik said

      Tead, ma sain aru, et ma mõtleisn üle. Teen ettepaneku, et kui ma su ära tüütan / tõesti ebameeldivaks muutun, siis sa ütled ise, ma ei hakka oletama. Seni kinnitan, et ma tõesti vaidlen rahulikult ja lihtsalt selle põhjal mida mina näen.

      Ma tuleks tagasi selle juurde, et minu pakkumine oli soovituslik. Kui on lai kõnnitee jne, pole tarvis.

      Paljudel tänavatel (väga paljudel, võin nimekirja teha neist mida ma ise regulaarselt sõtkun) võtab tänava ületamine vähem aega kui inimesest kahe meetri kauguselt tänava kaudu möödumine. Tõsiselt. Narva maantee puhul see ilmselt nii ei ole, aga siis olekski mõistlik ilmselt: a) suuremaid tänavaid võimalusel vältida ja b) on nagu on (muidugi võimalusel sõiduteele astuda) ja c) kui ma nüüd mööda Riia tänavat jalgsi Valka poole hakkaks minema, siis võiks minna ikkagi mööda ühte serva.

      Lisaks eelmisele – võib juhtuda, et kuskil avaneb uks ja inimene astub tänavale. Oled just taganenud kellegi eest sõiduteele, nüüd teisele poole teed ei saa ja samal ajal tuleb kiiruskatsel osalev auto nurga tagant. Näiteks Veski tänaval on üks selline mahe kurv (on ka hiljem mahe sirge) millel gaas kenasti põhja vajutataks. Seda olukorda ei oleks tekkinud kui mõlemad inimesed oleksid enne oma tänavapoole välja valinud. Muidugi, kui sa teed ületad võib keegi selle tee ootamatult kinni panna (majast väljuda), aga päris sage (mida ma olen näinud ka autojuhina, isegi kihutamata) on see, et jalakäija ei suuda otsustada mida teha. Mulle tundub, et kui inimene ületab teed, siis ta ületab teed. Kui ta põikab inimesest mööda sõidutee kaudu, siis ta ei tea mida ta teeb kui olukord muutub. Ja see muutub. Ühel kõnniteel on surm, teisel kõnniteel on surm, paar tonni metalli sööstab sinu poole. Otsustamiseks aega ei ole. Muidugi ei ole surm, aga kui inimene on juba pähe võtnud teistest eemale hoida, siis peab kohe ümber häälestuma jne.

      Aga kokkuvõttes ma tahan öelda, et kui suunalised kõnniteed on süsteem, millest peab olema valmis erandeid tegema (ja oleme ausad, ega see ju nüüd nii laksti 1.80 cm pealt külge ei hakka tühipalja möödumise pealt, lihtsalt on vaja distantsitaju muuta), siis suunata kõnniteede puhul jäävadki inimesed sind lõksu panema, pead neist lähedalt mööduma. Auto võib kergesti valel hetkel tulla, samuti teised inimesed võivad juhuslikult (aga üsna sageli) katta su võimalikud põgenemisteed nagu oleks tegemist väljaõppinud lambakoertega.

      Ja ma panen sulle südamele, et kui mu jauramine sind häirib, siis ütle otse, ma jummala vabalt võin vait jääda. Loll oleks seda teha lihtsalt oletuse põhjal, sest mulle ju su blogi ja su postitused meeldivad, ega ma siin tigetsemas käi.

    • nodsu said

      ma panen jah tähele, et sa kipud muretsema, et järsku sa häirid (mul endal on vastupidine probleem, ma häirin vahel inimesi, aga ise aru ei saa).

      A Veski tänav on kusjuures väga hea näide tänavast, mille võiks praegu panna samale režiimile nagu Ülikooli tänava. Kiirus max 20 peale (ja kui see kiirus seal ei püsi, siis paar lamavat politseinikku vahele), sõiduteel asja eest, teist taga pole vaja kakerdada, aga vajaduse korral võib jalakäija seal siiski olla ja autojuhid peavad sellega arvestama.

    • jryiiiik said

      Veski tänaval on üks lamav politseinik. Mingid autod, ma ei ole marki meelde jätnud, sõidavad sealt nii üle nagu polekski mingit takistust. Ma kahtlustan, et nende vedrustuse maksumus on suurem kui minu kümne aasta sissetulekud, ja mulle on jäänud mulje, et kiirus on vähemalt 50 kmh. Vähemalt. Kehvema vedrustusega autode juhid põikavad lamavast politseinikust rattatee kaudu mööda. Ükskord olen viiksatades kõnniteele hüpanud kuigi ilmselt ma poleks alla jäänud, sest ta jõudis enne mind rattateelt tagasi sõiduteele põigata.
      Leidub ka neid, kes pidurdavad ja kiirendavad. 5 m enne ja pärast lebovõmmi on kiirus jalakäijale eluohtlik. Tõsiselt räägin, käin seda tänavat aastaid (vanasti siitkaudu, nüüd elan siinkandis) see lihtsalt on nii.

      Ülikooli tänaval on piisavalt jalakäijaid ja kesklinn, see mõjub rahustavalt juhtidele. Veski on enamasti üsna tühi, väga paljud kihutavad. Aga ma muidugi olen väga selle poolt, et linnas võiks aeglasemalt sõita, eriti sellistel väiksematel tänavatel.

  10. nodsu said

    Muide, probleemist, et inimesed ei taipa, et sa läksid nende eest: mulle tundub, et päris hea nõks on juba eemalt lähenevat inimest nähes kähku sall näo ette tõmmata (kui juba maski ees ei ole). Salli filtreerimisefekt võib küll nõrk olla, aga ta signaliseerib distantsi hoidmise vajadust päris hästi.

    • jryiiiik said

      Vaatasin täna aknast üht onu, kes sisse piirati. Ta püüdis teistele ruumi jätta, aga ei. Tekkis mõte, et lisaks sallile (samas, äkki otustavad need “teised” siis, et sellest piisab?) võiks tõesti käega suunda näidata. Ei, see ei ole pädev mõte. Lihtsalt tekkis selline uid.

    • nodsu said

      jah, see võib ka toimida.

      Lisaks saab teisi nähes demonstratiivselt sebima hakata, jälgida neid pingsalt, aeglustada samme, hakata juba kauuuugelt kurvi võtma ja üldse närvidele käia.

      Närvidelekäimisest kirjutades tuli kohe muidugi palju ideid, näiteks ambaali moodi lõuata, rögastada, ajada käsi õieli ja hakata küsima “guleBeremez…”

    • jryiiiik said

      Kaldun arvama, et need ideed ei aita naisi. Eriti kui oled enamvähem puhas ja kena. Aga pmst, jaa, võiks luua teose “Tuhat viisi kuidas inimesi endast eemale peletada”. On ju näiteks mingid õppevideod kuidas vältida soovimatut embust jne jms.

    • nodsu said

      Naisi aitab näiteks võruseelik, ma juba väikest viisi kaalun, et hakkan sellega linna peal käima. Sellega lükkan kõnniteelt kõik laiali nagu buldooseriga, kui vaja on.

    • jryiiiik said

      Võimas.
      Meenub, et mul oli kunagi idee teha kaasaskantav kindlus. Noh, selline läbimõõduga kaks ja pool meetrit. Ise oleksin selle keskel ja kuulutaksin selle alla jääva maa oma kinnisvaraks (ehkki, oh üllatust!, see ei vastaks tõele). Palju pahandust saaks teha! “Parkida” ennast sissepääsude ette, jääda kinni vahekäikudesse nagu Puhh (see tuli küll kogemata, ausõna) Jänese juurde. Ja, noh, vb seda filmida kuidagi salaja.

      Idee täpset mõtet ma ei mäleta, ju oli mingi omandiprotest kunstilises vormis. Igatahes on see kuskil dokumenteeritud, ühele sõbrale vist sai ka saadetud, aga ma ei viitsi praegu otsida. Ei väärinud tookord tegemist, piisab praegugi lihtsast lobast.

  11. jryiiiik said

    Üks pakiline linnaruumi-idee nakkusohu ajaks – paneks selle kuradi rattaringluse seisma. Ma kirjutasin neile ka, väga viisakalt. Inimesed, ma ei tea kuidas nad julgevad, hoiavad palja käega lenksust.

    Vb olen ise kõigest valesti aru saanud, aga.

    • nodsu said

      Vat ei tea. A. väidab oma linnaskäikude põhjal, et neid laenurattaid kasutataksegi praegu palju vähem kui muidu.

      Ja olukorras, kus inimesel, kellel ei ole autot ega oma ratast, ikkagi on vaja kuhugi jalakäigust kaugemale saada – mis on ohutum/ohtlikum, laenuratas, buss või takso?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: