Maskimaailmast

aprill 4, 2020

Panen imeks, et kui katkuarsti maske näeb praegu neti peal vasakul ja paremal, siis selliseid Veneetsia maske, mis katavad suud ja nina sama hästi, ei propageeri keegi. Kaheksateistkümnes aastasada pole nähtavasti moes.

Ometi sobiks suu ja nina katmiseks ka näituseks larva või moretta.

Neist esimene, valge larva (et mitte öelda “larhv”) kuulub muide kostüümi juurde, mille nimi on “baùta”, mis tuleb omakorda saksa sõnast “behüten” ‘kaitsma’ – kui kohane! Pange tähele, see mask saab olla ilma ninaaukudeta, õhku saab võtta lõua alt, õigemini – omaenda riidekihi alt, sest seda, mida ei varja mask, katavad maskirõivad. Tookord oli ta mõeldud küll tõrjuma pilke, sest internetti veel polnud: kui tahtsid hoida teisi teada saamast, kas oled kaamel, koer või keegi muu, tuli end pealaest jalatallani kinni katta.

Tervet Pietro Longhi pilti vt Wikimedia Commonsist ja galeriid sealtsamast.

Sama pildi peal on näha ka moretta, see must ovaal, mis justkui annihileerib näo; see hoiaks ära ka rääkimise (mis teadupärast on üks ohupotentsiaaliga tegevus), sest seda maski hoitakse näo küljes suuga, maski siseküljel oleva nööbi või ribakese abil. Pärast kandmist tuleks muidugi ilusti ära desinfitseerida.

Moretta ajaloost kirjutatakse (inglise keeles) näiteks siin; üks kostüümikunstnik tegi endale ühe ja näitab, kuidas.

Longhi essentsimüüja-pildil on peaaegu eeskujulik käitumine: enamik käib ilusti kahekaupa, isegi koerad; vanainimene on küll väheteadlik, ei ole nähtavasti uudiseid lugenud ja läheb teistele külje alla, aga nemad annavad selleski olukorras oma parima, on maski ette pannud ja isegi selle maskiga näo veidi eemale pööranud. Lõug turritab maski alt veidi lohakalt välja, aga algaja viga – natuke veel distantssuhtluse harjutamist ja õpivad oma tekstiili tihedamalt kandma!

13 kommentaari to “Maskimaailmast”

  1. Rohelohe said

    Ma tahaks nüüd kohe kusagilt ühe ilusa Veneetsia maski saada ja sellega homme poodi minna. Et ma ka oma kunagi ammu kooli kunstiklassis tehtut endaga kaasa kolinud pole!

    Meeldib

  2. jryiiiik said

    Aga kui ma saan õigesti aru (ausalt öeldes ei ole suurt lugenud), siis viirus on ju raske ja on vaja vältida, et miniatuurne tilgake vastu tatti lendaks sulle avalikus kohas ja kui nii, siis näiteks poeskäigu jaoks peaks abi olema juba A4 paberisse lõigatud silmaavadega maskist (värvipliiatsitega saaks meeleolu lisada!), mis kummipaelaga kukla taha kinni tõmmatud (ja mille võib rahumeeli pärast ära visata / põletada).

    Meeldib

    • jryiiiik said

      Palun meeles pidada, et see on lihtsalt jobutsev kommentaar.

      Aga lisaksin, et saab võtta A4 kiletasku, sinna silmaavadega maski sisse joonistada (kilesse auke ei lõika), selle kummiga kinni tõmmata, pärast kile ära pesta. Õhku saab maski alt. Õpetus kuidas ise maski teha võiks minna täiesti viraalseks. Võinoh, kui halva huumorimeelega inimesi peaks rohkem olema.

      Meeldib

    • jryiiiik said

      Oi, appi, need kommentaarid on vales kohas ja need võiks tegelikult ära kustutada ja üldse. Aga eks nad võivad jääda ka. Igatahes on nad vales kohas ja sedapuhku minu enda hooletuse tõttu.

      Meeldib

  3. nodsu said

    Ma oleks lapsena täiesti sillas olnud, kui mul oleks pealuumask olnud, kindlasti oleksin sellega ka ringi käinud. Mäletan, et kui leidsin Balti jaama putkast müügilt vampiirihambad, siis soetasin need kohe täditütrele kingituseks, sest paremat kingitust on ju raske välja mõelda.

    Vt ka “Manolito prillipapast” vanaisa sünnipäevakingi kohta (see on muide väga hea raamat, soovitan).

    Meeldib

    • jryiiiik said

      See on luupainaja, mitte pealuu. Probleem on muidugi kunstniku saamatuses.
      Aitäh, panin raamatu lugemisnimekirja. Jutuidee: Kodanikule X antakse võimalus koostada lugemisnimekiri viiekümnest (ainult!) raamatust. Ta ei tohi lugeda muud. Talle meeldib lugeda. Väga. Kui ta need raamatud loetud saab, siis ta sureb. (Eks sedasorti ideid ole umbes miljun.)

      Meeldib

    • nodsu said

      siis muutuks oluliseks raamatu definitsioon. Kas Balzaci “Inimlik komöödia” on raamat?

      Meeldib

    • jryiiiik said

      Jah, kui hakkaks sellist juttu kirjutama, siis ega meie protagonist ei ole sita pealt riisutud, ta leiaks ilmselt päris hea lahenduse. Pealegi, võib-olla on lepingus mingi lihtne auguke, näiteks võib raamatuid üle lugeda. Igavene elu!

      Meeldib

    • nodsu said

      “Viienda osalise” peategelane sai I ilmasõja ajal vagatseja kuulsuse, sest piibel oli hea pikk lugemine õhukesel paberil ja väikeses kirjas.

      Meeldib

    • jryiiiik said

      Mulle meeldib kuidas te mõtlete.

      Meeldib

  4. nodsu said

    Asjassepuutumatu kommentaar: leidsin oma bookmarkidest sellise vana tasuta filmide lehe. Sellise, kus olid juba ammu tasuta filmid, mitte alles nüüd.
    http://www.openculture.com/freemoviesonline

    Meeldib

Lisa kommentaar