Maskimaailmast

Panen imeks, et kui katkuarsti maske näeb praegu neti peal vasakul ja paremal, siis selliseid Veneetsia maske, mis katavad suud ja nina sama hästi, ei propageeri keegi. Kaheksateistkümnes aastasada pole nähtavasti moes.

Ometi sobiks suu ja nina katmiseks ka näituseks larva või moretta.

Neist esimene, valge larva (et mitte öelda “larhv”) kuulub muide kostüümi juurde, mille nimi on “baùta”, mis tuleb omakorda saksa sõnast “behüten” ‘kaitsma’ – kui kohane! Pange tähele, see mask saab olla ilma ninaaukudeta, õhku saab võtta lõua alt, õigemini – omaenda riidekihi alt, sest seda, mida ei varja mask, katavad maskirõivad. Tookord oli ta mõeldud küll tõrjuma pilke, sest internetti veel polnud: kui tahtsid hoida teisi teada saamast, kas oled kaamel, koer või keegi muu, tuli end pealaest jalatallani kinni katta.

Tervet Pietro Longhi pilti vt Wikimedia Commonsist ja galeriid sealtsamast.

Sama pildi peal on näha ka moretta, see must ovaal, mis justkui annihileerib näo; see hoiaks ära ka rääkimise (mis teadupärast on üks ohupotentsiaaliga tegevus), sest seda maski hoitakse näo küljes suuga, maski siseküljel oleva nööbi või ribakese abil. Pärast kandmist tuleks muidugi ilusti ära desinfitseerida.

Moretta ajaloost kirjutatakse (inglise keeles) näiteks siin; üks kostüümikunstnik tegi endale ühe ja näitab, kuidas.

Longhi essentsimüüja-pildil on peaaegu eeskujulik käitumine: enamik käib ilusti kahekaupa, isegi koerad; vanainimene on küll väheteadlik, ei ole nähtavasti uudiseid lugenud ja läheb teistele külje alla, aga nemad annavad selleski olukorras oma parima, on maski ette pannud ja isegi selle maskiga näo veidi eemale pööranud. Lõug turritab maski alt veidi lohakalt välja, aga algaja viga – natuke veel distantssuhtluse harjutamist ja õpivad oma tekstiili tihedamalt kandma!