Rõõmsad mõtted seoses kana, kitse jne, džinni ja kingsepaga

detsember 6, 2010

Kui tahad tööga rahul olla, tuleb rakendada vana kuulsat kana, kitse, lamba ja lehma tuppa elama võtmise trikki. Pärast mitut kirjavigade, valede viidete ja võigaste leheküljepikkuste lausetega tööd on mul nüüd tõlkida tekst, mille on kokku pannud arukas inimene, kui otsustada tema kirjaoskuse ja teksti liigendamise võime järgi. Ma peaks talle vist kunagi kirja saatma, kus ma ütlen talle, et ta on ilus, tark ja hea. Eriti tore on asja juures see, et tema teksti tuleb mulle tegelikult kõige rohkem – käkke tuleb mitmelt eri asutuselt, aga see tegelane on regulaarne.

***

Hiljaaegu Marta lingitud “Cyanide and happiness” pani mind mõtlema, mis ma džinni käest küsiksin -nooh, tulid igavesed suured soovid meelde. Ja siis kohe iga suure soovi sabas järelmõte: “Aga seda on mul ju võimalik ise ära teha. Aga sellega saan ma ju ise hakkama.” Ja nii mitu korda järjest, nii et tundus, et džinn tuleks saata kellegi juurde, kellel midagi päriselt vaja on soovida, midagi džinniväärset. Terve järgmine päev oli uhke ja rahulolev tunne, mis võttis umbes sellise kuju, et “maailm on minu ees lahti” ja “kõik teed on valla”, ühesõnaga, selle vastand, et “ma olen lõksus”, ja tuli mõte, et sellist olekut oodatakse tavaliselt noortelt (noor inimene, kõik võimalused ees), aga ma ise küll noorusest sellist tunnet ei mäleta. Üldse, kui paljudel noortel siis ikka nii hirmus palju võimalusi on, enamasti on nad ju mitut pidi sõltuvad, elavad kellegi teise juures või käivad vanemate juures pesu pesemas jne. “Teed on valla kuni järgmise pesupäevani”?

Ainult üks asi oli, mis tuli pähe, mida võiks džinnilt küsida – et mu pöialiiges iga natukese aja tagant ära ei traumeeruks. Täna arenes sellest mõte, et küsiks džinnilt selliseid kingi, mis hoiaks ja aitaks käia ja tantsida, mitte ei segaks. Ja siis tuli veel parem mõte, mis neid uusi kingi ikka soovida, sooviks parem, et kõik kingad hoiaks ja toetaks jalgu, selle asemel et lõhkuda. Näete, suurte asjadega saab ise hakkama, aga väikeste jaoks on ikka abi vaja.

Inimlikus mastaabis on see väikeste asjade abi natuke olemaski – ikka see kena kingsepp, kellele ma viin näiteks kolm jalanõud remontida, ise ei loodagi, et neist enam elulooma saab, aga tema mitte ainult ei paranda ära, vaid küsib selle eest ainult natukene. Kui ma toona kirjutasin, et unistan, et ta võtaks mu kingad tasuta parandada nagu “Punase päevalillepostitõlla” kingsepp, siis tegin ma talle natuke ülekohut. Tegelikult ta panigi ükskord ühtedele vanadele saabastele talla alla tagasi ega võtnud selle eest midagi, sest “nii vana materjal läheb nagunii varsti ise katki, ma ei saa ju selle eest raha võtta”.

Advertisements

2 kommentaari to “Rõõmsad mõtted seoses kana, kitse jne, džinni ja kingsepaga”

  1. nodsu said

    Tore, et linkisid, ma olin ära unustanud, kus see oli.

    Vaatasin, et olin huvitava vea teinud: “Punane postitõld” ja “Päevalill” olid “Punaseks päevalilleks” kontamineerunud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: