Vanad sõnad

juuli 12, 2012

Lugesin vanemate pool vanu Mareteid ja mis ma avastan:

* kui ma üritan “väikekodanliku” peale midagi silma ette manada, siis tuleb, nojah, midagi üsna-üsna Mareti-ajakirja sarnast. Aga seal ajakirja sees oli see igatahes pejoratiivne sõna (kui soovitati, et ärge sundige oma lapsi ebaloomulikult klanituks, muidu kukub pärast välja selline väikekodanlane nagu tädi Polly poeg Sidney – päris tore kasvatusartikkel oli muide);

* “õieti” oli tol ajal (1940. aasta algul) täiesti normaalne sõna, mida “õigesti” tähenduses kasutada. Muhhahhahhahaa, ma tahaks nüüd näha, kui keegi kukub jälle halama, et hissand, kuhu meie keel küll läheb ja kuidas inimesed seda küll moonutavad, mõtle, mõni ütleb “õieti”, kui mõtleb “õigesti”, tänapäeva inimesed ei oska ikka üldse rääkida.

Viimane häda ja viletsus tuli ka Paldiski-rahva pool jutuks, kes meenutasid, et see on järjekordne kivi Veski kapsaaeda. See mees sai vist orgasme sellest, kui tal õnnestus tulevaste põlvede kirjakeelde sokutada võimalikult palju sõnu, mis kõlavad õudselt sarnaselt, ja selleks, et hästi segamini läheks, on ka külgneva tähendusega. Käsitlema-käsitsema-käsitama trioga on täpselt sama jama (samuti Paldiskis jutuks tulnud “puidu” suudan ma talle siiski andeks anda – piisavalt isevärki kõlaga, et “puuga” segi ei läheks, isegi kui sõna ennast nii hirmus hädasti tarvis ei läinud, aga noh, ega ei saa keelata, kui kellelgi on nii suur rõõm termineid leiutada ja sellest suuremat kahju ei sünni). Küllap ta lootis reinkarneeruda emakeeleõpetajas, kes õpilaste töödes punase pastakaga rahulolevalt sõnu alla saab joonida, keel suunurgast väljas, paheliselt itsitades.

————————————————————————-
PS: Polaarkaru meenutas kunagi Rentsi pool midagi sarnast: et patused uuendused on sageli hoopis ausad arhaismid. vt ka edasisi kommentaare.

Ja Rentsi blogisabas olen ka otsesõnu Veski kallal (ja muidu ülearu formaalse keeletõmblemise kallal) norinud. Varsti tuleb vanamees mind veel kummitama.

PPS: ja leidsin taas ühe artikli Õpetajate Lehest, millega ma olen nii nõus, nii nõus. Lingvisti kirjutatud loomulikult. See, kui lingvist hakkaks oigama, et issand, kõik räägivad nii valesti, oleks umbes samal tasemel, kui zooloog sorteeriks loomad headeks ja halbadeks loomadeks.

2 kommentaari to “Vanad sõnad”

  1. […] varem jaurasin ma “puidu” ja “õieti” üle; täna tuli mulle meelde üks väike isilik […]

    Meeldib

  2. […] (sest “õnnestuma” sünonüüm on “korda minema”) – minu puhul pole kunagi asi lihtsalt […]

    Meeldib

Lisa kommentaar