Lihtne loba – söömisest ja riietest

juuli 2, 2020

Käisin umbes kuu aega tagasi korra arsti juures ja sain maskikandmise kogemuse kätte. Mulle pakkus see ootamatut naudingut, mis siis, et palav, ma muutusin seal maski taga lausa eufooriliseks – kuigi oma rolli võis mängida ka magamatus, arsti juurde peab ju imelikul kellaajal minema -, silmad lõid särama, lausa sedavõrd, et röntgenoloog hindas mind tükk maad nooremaks ja seletas ise: “Teil on noore inimese silmad” (kõigi magamatussiniste silmaalustega!). Nautisin, et saan ringi käia, ringi vaadata ja keegi ei näe, mis nägu ma olen. Teised, keda ma vaatasin, olid muidugi sama maskeeritud, aga sellega, et ma teiste nägusid ei näe, olen ma harjunud, selle nimi on tavaelu. Nüüd oli seis lihtsalt võrdsem.

Nähtamatusele kõige lähem olek, mida ma kogenud olen. Ei tea, kas peaks enda kohta mingeid järeldusi tegema.

Mul oli ka koroona-distantsist raske ümber harjuda, palju raskem kui distantseeruma hakata, võib-olla samal põhjusel: distantseeritud elu tähendas, et vaatan maailma eemalt, läbi ekraani, ise nähtamatuks jäädes, välja arvatud need harvad korrad, mil ma veebikaamera sisse lülitan või ep-ga koera jalutan. Uuesti tavaelu alustades ei saanud ma enam kuidagi aru, kuidas ma enne jaksasin igal pool käia, kõike teha ja kõigiga suhelda. Kusjuures ma ei alustanud üldse kõike korraga, ainult pooles vinnas.

Aga võib-olla oli süüdi see, et koroona-ajal harjusin töid vastu võtma selle arvestusega, et mul pole vaja kuskil käia, ja pärast ei osanud kohe koguseid vähendada.

*

Frieda kirjutas, et 30% hapukoort enam ei leia. Mina olen praeguseks juba kolme eri keti poest otsinud tortelliine ja mida pole, seda pole. Vanasti olid nad küll kallivõitu, aga täitsa tavaline makaronisort. Või kui teistpidi vaadata, siis üks võõrapärasem pelmeenisort, rõngakujulised pelmeenid.

*

Jaanilaupäev oli meil selline vaikne ja viisakas vanainimeste oma – veetsime õhtupooliku kutsuga jõe ääres ja jõe sees, vesi oli mahe, pärast jõime Ep. ja Haldjaga verandal õlut, A. tegi vanas pesumasina trumlis natuke hõõguvaid süsa, et me saaks vorsti sussutada. Järgmisel päeval oli mul kahest õhtul söödud grillvorstist kohutav lihasöömise pohmakas, õigust öelda hakkas juba õhtul raske tunne. Õllest ei saanud olla, õlu oli alkovaba. Mu organism on varemgi vahel märku andnud, et liha ei ole ikka õige toiduaine, liha on maitseaine. Kanale ja kalale teeb (esialgu?) erandi.

Teine söögitähelepanek: olles maitsnud trühvliõli, trühvliäädikat (täpsemalt crema di balsamico‘t) ja trühvliga määrdejuustu, hakkan nüüd trühvliga vorsti näkitsedes jõudma järeldusele, et mulle vist trühvlid ei maitse. Päris kindel veel pole ja veel vähem kindel on see, et see ei muutu, järsku on see üks neid õpitavaid naudinguid, ega ka õlu mulle kohe ei maitsnud. Võimalik ju, et häda on lihtsalt vorstis – määrdejuustust tegelikult paha mälestust ei jäänud (aga seal oli mingit eristuvat maitset üldse vähe); äädikast jäi vänge mälestus, aga balsamico-kontsentraat oleks ka üksi vänge. Ja õli oli tegelikult päris hea (aga seal ei pruukinud päris trühvlit ollagi, järsku oli ainult essents). Ootame ja vaatame, esialgu tundub söömise jaoks kuidagi liiga lillelõhnaline (ütlen mina, kes ma joon vahel meeleldi lavendliteed, nõustun sööma roosisiirupit ja roosikomme).

*

Kui juba roosidest juttu tuli: sügisel lõikamata jäänud roos on kasvanud inimesekõrguseks – täna oleksin saanud lausa pilti teha roosist ja (täiskasvanud) inimesest, kellel ta on üle pea, minust jääb paar sentimeetrit veel maha – ja kasvatanud hulgaliselt õienuppusid, millest seitse tükki on nüüd äkiste lahti läinud ja vihmamärjaks saades selle roosipuu peaaegu külili kaalunud. Panin talle esialgu ühe reha toeks, see oli esimene toikakujuline asi, mis mulle kätte sattus. Aga mõne lehe kallale on tulnud elukad, kes on vist roositirdid, nähtavasti sooja talve kõrvalmõju. Ma loobin neid kohvipaksuga, kui Coca-Cola Zero pidavat satikate vastu aitama, siis kohvipaks võiks ju ka.

*

Vanasti olin ma suht stiilipuhta pirnikujulise kehaehitusega. Või siis vetsuukse-naiskolmnurga kehaehitusega. Nüüd keskeas oleks lisandunud rasvkude nagu peamiselt rinnapartiisse kolinud; see nali on juba paar aastat kestnud ja ma pole ikka veel õppinud riides käima (kohe meenub kunagise riietumismeemi küsimus “kas riietumine on sinu jaoks väljakutse?”, ikka, ikka, nagu ma varemgi kirjutanud olen, seekord küll teises võtmes). Eriti leitsakuga, kui ei saa kanda nii tihedaid materjale, mis kataks kõike küllalt siivsalt ka siis, kui on, khm, esileulatuvatel kohtadel tihedalt vastas.

Suure büsti ja väikese kondiga on palaval ajal pmst kaks moevalikut: kas ma näen välja nagu telk või nagu porno. Rinnaümbermõõt ise ei olegi nii massiivne (absoluutväärtuses, tähendab), aga mul on erakordselt kitsas selg, EV on paar korda mulle kostüümi tehes väljalõikamise etapis kahtlustanud, et on valesti lõiganud, sest inimesel ei saa nii väike selg olla, mis tähendab, et need lastenumbrid, mis mulle õlgadest parajad on, ei. taha. eest. kinni nööpuda ja nööpideta mudelid ei mahu lihtsalt ümber või venivad eest imelikult välja (ja ronivad kõhu pealt üles, sest rind hakkab nii selja- kui ka kõhuosa kangast varastama) – kui just ei ole parasjagu suurt dekolteed, mis annab avarust ja lahendab osa mahtumisprobleemi ära. Aga siis, njah, juhtub nii.

(Nagu võite aru saada, hakkab see büstika tüdruku pildisari mind üha rohkem kõnetama – vt ka sportrinnahoidja kohta; või talveriiete kohta. Ja seda olen ma reaalselt teinud! Totter näeb välja küll, aga mõnikord on mugavasti bussi peale jõudmine olulisem. Trepist käies ka, kui keegi ei näe (kui näevad, siis ma parem lähen hästi aeglaselt.))

Päris paljalt on kõik normaalne, aga kodust väljas tuleks niiviisi pahandusi (nüüd jaheda ilmaga võib küll vahel sedagi endale lubada, nt öösel ujudes – vee ääres käib nüüd vähem rahvast, ei pea kartma, et keegi ühe või kahe palja naise peale politsei kutsub. Vesi on ka pärast neid äikesevihmu soojem kui õhk.)

Sellise uue figuuriga (ikka uus, kui pole veel kümmet aastatki olnud!) tundub mulle ka, et keha ja nägu ei sobi enam kokku, sest näost olen ma ikka kondisevõitu, näo poolest tundub mulle endiselt, et ma näen meheriietega parem välja, ja eks rinnapartii saab ka edukalt õllekõhuks maskeerida, ainult et nägu ei ole õllekõhuga mehe, vaid hoopis kiitsakama poisi oma.

Üritasin A.-le oma muret selgitada:

– Vaata, mul on figuur nagu Sophie Lorenil. Ja see ei oleks iseenesest probleem. Sophie Lorenil on ka Sophie Loreni figuur ja väga hea näeb välja. Aga temal on sinna juurde ka Sophie Loreni nägu.

– Sinul on samamoodi.

– Ei ole! Mul ei ole Sophie Loreni nägu.

– Ei, vaata. Sophie Lorenil on Sophie Loreni keha ja sinna juurde Sophie Loreni nägu. Sul on sinu keha ja sinna juurde sinu nägu.

Räägi siis sellisega.

Täna lasi ta mulle teemaarenduseks või lohutuseks sellist lüürilist laulukest, mis paistab olevat ka selle bändi kuulsaim, kui mitte ainuke lugu.

*

Riigipea monumendi näol on Eesti rahvale kingitud järjekordne meemigeneraator. Mulle meenus vältimatu analoogia “Jutustada inimesi” raamatust, kus juba suhteliselt alguses märgiti muuseas ruumikoordinaadina Lasse Vejnerti pead linnaväljakul ja pikapeale tuli ka välja (SPOILER!), et see ei olnud kuju, tegemist oli hoopis liiga altruistliku inimesega, kes oli teisi armastades unustanud ennast armastada ning muutunud seepärast iseenda vastu allergiliseks, nii et tema kehaosad tuli voolikutega ühendada ja mööda linna üksteisest võimalikult kaugele paigutada. Mõistatan, kas Lugejakirja versioon oli sellest inspireeritud või tulevad suurvaimudele sarnased ideed sõltumatult.

46 kommentaari Kellele: “Lihtne loba – söömisest ja riietest”

  1. Jekaterina Kuisma said

    Aga mul on just õllest halb, isegi alkoholivabast. Alkovabas on nii palju suhkruid ka, nagu jooks limpsi 🙂 Aga eks organismid ongi erinevad.

    Meeldib

    • nodsu said

      mul ei saa asi selles olla, ma joon alkovaba õlut pidevalt (ja ma üritan ka valida vähemmagusaid alkovabasid, siiani on sõelale jäänud Clausthaleri pudeliõlled, eriti filtreerimata, ja Saku purgikad; Pulsi tume on aga minu jaoks kali, kuigi tunduvalt meeldivam, vähemagusam kali kui kalja nime all müüdavad).

      Üks variant on veel, et õlu ja liha lihtsalt ei sobi korraga kõhtu; kui mul tol õhtul lihasöömise peale väga raske tunne tuli, siis võtsin natuke punast veini ja see tegi oleku paremaks küll.

      aga mälestustes sorides tundub, et mul on lihapohmakaid – või lihtsalt loomse rasva pohmakaid ka enne olnud, näiteks mullu ei saanud ma pühade ajal seepärast omaenda hoole ja armastusega tehtud pühadetoite süüa.

      https://nurgatagune.wordpress.com/2019/04/29/lihavottetoidu-hala/

      Meeldib

  2. väga väga naine said

    Nii tore on näha, et keegi veel armastab “Jutustada inimesi”!
    Koomiks on ka hea. Kusjuures mul ei ole suured rinnad, mingi c?aga ikka tuleb tuttav ette. Nt see kätega rindade hoidmine

    Meeldib

  3. Marca said

    Mina kui suurerinnaline täiega tundsin ennast ära, nii koomiksis, kui su tähelepanekutes. Õudne on see, et ma mõnda asja ei olegi tähele pannud (n see kleidi üles tõusmine) ja olen pidanud seda nö universaalseks probleemiks “ah, ilmselt on kõigil nii” ja nõndamoodi ringi lehvinud. Teisalt, eks nii ole kergem, kui ei tea.
    “Tissid” oli meil vanasti autos põhilugu, mis lastele peale läks. Minu teada on neil vähemalt üks lugu veel, “Jekaterina” (näe, kokkusattumus!).

    Meeldib

    • nodsu said

      eks ma lehvin ka niimoodi ringi, kuidagi peab ju riides käima. Ep soovitas lasta riideid endale ekstra õmmelda, aga see on selline pikaajaline protsess.

      Mul on muidugi lisahäda see, et ma ei kannata eriti rinnahoidjaid, vähemalt neid, mis idee järgi võiks kõike korralikult paigas hoida, sest jäigad osad vastu ihu häirivad kohutavalt (näiteks õlapaelte reguleerimispandlad) ja just kõige rohkem vastu nahka käivad materjalid on neil reeglina ka vastikud. Kannan muudkui üle pea käivaid (sest ilma pandlateta, jee!) spordikaid, mikrokiust või mis iganes meeldiv sile materjal see ongi, aga nendega on just nii, nagu sellel sportrinnahoidjast rääkival pildil.

      Kunagi peaks need päris siidist variandid ka ära proovima:
      https://helenvalk.com/ , a võtan hoogu, sest kallis ikkagi, mul reeglina ei ole isegi jalanõud nii kallid.

      Aga väga optimistlik ei ole, sest neil on õlapaeltel ikkagi pandlad. Mul oleks ilmselt vaja mõõdu järgi tehtud varianti, ilma igasuguste pannaldeta. Samuti sellepärast, et nende mõõdutabeli järgi peaks mul olema lihtsalt korvi suuruse tõttu XXL, aga kogemused ütlevad, et sellised suurused jäävad mulle roiete ümbert laiaks (sest lapse suuruses selg, eks ole).

      Meeldib

  4. Klari said

    No ma võin vastasmeeskonna poolelt vastukaaluks kommenteerida, et see on ka väga totter, kui rõivadisainer ja -konstruktor on rõivale konstrueerinud koha, kuhu käivad rinnad, aga sul parimagi tahtmise juures ei ole sinna mitte midagi panna. Ja sellest väikesest (hah) asjaolust johtuvalt see asi ei istu su seljas kohe mitte kuidagi.

    Meeldib

    • nodsu said

      See meenutas, et Kristallkuuli pool oli kunagi just eri kehatüüpide riietumisraskustest juttu.

      https://kristallkuul.wordpress.com/2016/08/06/kuidas-olla-roomus-60-kilone/

      Meeldib

      • Klari said

        Tore postitus, ma olengi nimelt rõõmus 60-kilone 😀 Ainult et ma olen väheke nagu pikem. 😀

        Aga riietumisraskused on niikuinii kõigil, vahet pole, mis kujuga. Mul on liiga väikesed rinnad, ma olen oma riidenumbri jaoks liiga pikk (heh), mu vöökoht on oluliselt väiksem kui mu puusad, ja sada muud häda veel… Ühesõnaga mul on reaalsed põhjused, miks ma kannan kogu aeg ainult retuuse ja t-särke.

        Meeldib

      • Klari said

        St mul tegelikult pole oma väikesele partiile mitte midagi ette heita, ainult et ma ei saa kanda selliseid “tailored” riideid, sest need ei istu ilusasti. Samas ma niikuinii selliseid riideid mitte kunagi ei kanna ega ei kannaks, seega see pole just suurim probleem mu elus.

        Meeldib

      • nodsu said

        see mure on mul ka, et ma olen oma riidenumbri jaoks (kui karkassi vaadata) liiga pikk. ja vöö ja puusamõõdu erinevus samuti (kui püksid mööda jalgu üles nõustuvad tulema, siis vöö vahele mahuks mitu inimest ära).

        Selle vahega, et mul ei tööta ka T-särgi nõks, sest tissid ei mahu ära (või tuleb võtta nii suur T-särk, et õlaõmblus on kaugel käsivarre peal).

        Meeldib

      • nodsu said

        mul on see häda, et minu figuuriga vist ainult “tailored” stiil viisakas välja näekski (kui lasta mõõdu järgi teha, sest poe omad jäävad eest tavaliselt liiga kitsaks), aga ise armastan pehmeid ja mugavaid riideid. Ja ka mentaalselt tundub selline range stiil võõras.

        mis tähendab kokkuvõttes ikkagi, et ma näen välja kas äärmiselt lohakas ja lotendav (sest pehmed avarad riided näevad suure büsti seljas palju vähem elegantsed välja) või mõnevõrra vulgaarne. isegi kui mitte otse vulgaarne, siis kuidagi liiga palju tähelepanu püüdev.

        kolmas variant on see, et riided on küllalt venivad, et õige kuju võtta, aga see on näha ka (jälle see kanga “varastamise” teema, küljeõmblus lookleb siis nagu S-täht).

        Meeldib

  5. Siiri Rebane said

    see möödundaastane alkovaba klausthaler ootab sind sünnipäevamatkale. neid oli mingi 4 pd mis sa jõekasse maha unustasid; me üritasime kriisihetkel neid juua, no mõni, nt baltika ja veel mõni vene oma jo peagut kõlbab (saku alkovaba kuulub mittekõlbavate hulka), aga nii rop joomaaeg et võtsin lonksu ja sülitasin välja. korraga liiga humalane kibe ja liiga alkovaba jälk magus. – mis paneb mind mõtiskelema et kuidas üldse saab olla mõningaid asju, mis meile mõlemale maitsevad? mõni vist ikka on. kuigi juustu eelistan ma ivake maitsetumast skaala otsast. lohutades ennast, et mul on lihtsalt tundlikum maitsemeel. 😉
    ülalmainitul on pudelil kehtivus mingi septembrini ja on olnud külmas talvises köögis ja pärast külmkapis, ja võib su peal eksperimenteerida küll. 🙂
    lihade ja vorstide puhul olen täheldanud seda rasket tunnet, aga ajanud selle alati säilitusainete süüks. natuke salpeetrit jo kannataks välja, aga. no ma pole ka täitsa töötlemata toorest liha ka vist omale toiduks teinud ulk aega. soolapekk on küll kõhule hea. puhas kraam.

    Meeldib

    • nodsu said

      mina olen teinud töötlemata-maitsestamata lihatükist praadi ja ka sellega hakkas raske tunne.

      Eri rasvasusega liha puhul erinevalt. Puhas valgukäntsakas paneb ainevahetuse enam-vähem seisma, tahaks nädal aega rahulikult puhata nagu elevandi alla neelanud boamadu. Ja rasvasem liha jälle ajab südame pahaks.

      Meeldib

  6. Kris said

    Olen ka vastasmeeskonnas ja pigem riietel see ülemine osa loperdab. Kaalu kui alla võtan kasvõi veidi läheb muidugi ikka ülevaltpoolt kus pole tegelikult miskit üle.

    Meeldib

    • nodsu said

      a siis saab ju meeste- või poistesärke kanda?

      Meeldib

      • ep said

        Meestesärke saan kanda pigem mina, sest mul on lisaks rinnapartiile ka laiad õlad. Meestesärkide puhul on nimelt sageli arvestatud sellega, et ka meestel võib rind kummis olla (lihastest näiteks). Mul on enamasti nii, et meeste riietes näen ma välja nagu naine, aga paljudes naisteriietes nagu transvestiit. Puhvis varrukad näiteks teevad eriti isaseks.

        Meeldib

  7. nodsu said

    Krsi ja Klari kommentaarid meenutasid mulle nüüd jälle seda taktitust, millega ma ükskord pesupoes hakkama sain:
    https://notsumaja.wordpress.com/2013/11/30/kuidas-ma-poes-kain-vol-nx-taktitult-ja-aparduse-tottu/

    Meeldib

  8. Teresa said

    Mul on jälle seelikutega see häda, et külgedele tehakse mingid kotid, mida mul ei ole millegagi täita.

    Meeldib

  9. mirjam said

    Ma tahaks teada, kust täpselt on meie kõigi teadvusesse sööbinud see naljakas korduv fraas “vulgaarne büst”, sest täpselt see sõnapaar kargas ka mulle täiesti kutsumata pähe (noh, nagu sedasorti asjad, mida sa ei mõtle, vaid kuuled enda peas), kui ma ükskord mingi “korralikuma” (st mitte lamestava spordi- või kahest kangapaunakesest koosneva vanaema-tüüpi) rinnahoidja selga panin. Ei mäleta, et ma kellegi teise kuju oleks mõttes vulgaarseks sildistanud. Eks seda “uh, fulgaarne! /mina/ ei ole ju /selline/! (milline?)” tunnet võiks kahtlemata analüüsida üsna lihtsalt (et mis ma kõik internaliseerinud olen). (Mul on muidu pigem selline “ah seal on ka midagi või” partii, saan teatud mööndustega meestesärke kanda jne. Kuigi vajadus joostes seda eimiskit kätega kinni hoida on vahel ikkagi.)

    Meeldib

    • nodsu said

      ma ise ei mõtle tingimata vulgaarsest büstist, vaid selle vulgaarsest rõivastamisest – st nagu ma oleks riide pannud espetsjaalselt selle eesmärgiga, et teistele oma tisse näkku torgata. et justkui liiga väike pluus või liiga paljastav dekoltee või irvitav nööbiliist või lahtikargavad nööbid. Sellised pin-up klišeed. Kuigi tegelikult võib asi olla lihtsalt selles, et midagi parajamat ei ole ja ainus alternatiiv oleks kanda kolm-neli numbrit liiga suuri riideid, mis oleks jälle sellepärast ebamugavad, et õlaõmblused segavad käte liigutamist ja liigne tekstiil lehvib vasakule ja paremale ja takerdub asjade külge.

      ja niiii kahju on oma kunagistest lemmikpluusidest loobuda, sest neid enda seljas kinni nööpides tekiks nööpide taha plahvatusohtlik surve.

      Meeldib

  10. Morgie said

    Riigipea (endise ikka) monumendi kavand tuletas mulle kohe esimese hooga meelde Kashirat. https://ghibli.fandom.com/wiki/Kashira

    Meeldib

  11. jryiiiik said

    Üksvahe oli mul mu keskkoha kohta mitukümmend sentimeetrit liiga lühikesed jalad, nüüd on hakatud ka minusugustele kõverate jalgadega paksukestele pükse tootma. Pea vastu veel need mõnikümmend talve ja vb laheneb ka sinu mure! Hiljuti ostsin isegi kingad, mis mulle jalga tulevad (mul on keskmisest natuke laiem jalg) ja kannan pärast keskkooli jälle mittepigistavaid kingi nr 42.

    Meeldib

    • nodsu said

      kingad on üldse omaette ooper, mul on jalad väga äratantsitud ja seepärast on vaja, et 1) tald kaitseks põrutuste eest; 2) pealne hoiaks ilusti ümber jala, et ma ei peaks kinga jalashoidmiseks kogu aeg varvastega võimlema; 3) aga sealt, kus pöiavõlv järsu tõusu teeb, oleks piisavalt avar, sest seal on mul traumasid, millele ei tohi survet avaldada. Hea paksu vetruva tallaga elastne sokk oleks vist ideaalne lahendus (aga parem, kui see sokk hoiaks sealt võlvi pealt ikka natuke eemale).

      Meeldib

      • jryiiiik said

        Nojah, mul on see tallavõlv ka tibanatuke kõrgem, vahepeal toodi Eestisse ainult niisuguseid kingi, et pidin mitu numbrit suurematega käima ja meeles pidama, et treppidel ninuli ei lendaks.
        Aga sinu juhtum on muidugi hullem. Väikese maigu sain kui väikese varba luu oli katki. Paljajalu sai olla ja käia vabalt, aga andis otsida enne kui leidsin midagi, millega tööl käia.

        Meeldib

      • nodsu said

        Õnneks paistab, et mu pöiahädad sõltuvad ilmast või tähtede seisust või pagan teab millest – “õnneks”, sest see tähendab, et kogu aeg ei ole jama. Nädala alguses tippisin aeglaselt ja ettevaatlikult, olenemata jalanõust, aga eile oli järsku täitsa normaalne käia ja täna sain lausa tossud jalga panna, mis siis, et tihkelt ümber, ja NII HEA oli käia. Tossudel on hea põrutusekindel tald (müüdi käimisjalatsi nime all, oletan, et mõeldi käimist kui spordiala) ja no täielik õnnistus, kui põiapealne lubab vahepeal midagi nii tihket jalga ajada.

        Meeldib

  12. F said

    Triumphi poodides on olnud viimasel ajal korvisuurustega spordikaid, mis on väikese ümbermõõdu ja suure korviga. Väga mugavad ja traadita. Viimati olid ka allahinnatud. Kvaliteet väga hea ja bussile joostes jäävad käed vabaks. Tavalisi t-särgi lõikelisi saab ebastandartses suuruses daam Eestis Lindexist, on küll traat sees, aga liiga ei tee. Variant on ka Change, aga hinnad on karmimad ja kahjuks kipuvad olema piinarikkamad kanda, pesemist ka hästi ei kannata. Nööpidega pluuse saab tellida Bravissimost, aga pole siiani raatsinud. Figleavesis on hea valik spordikaid ja ujukaid.

    Meeldib

    • nodsu said

      Kas sa mõtled Triumphi poe Sloggisid? need on jah mõnusad (kuigi bussile joostes peab natuke ikka vahel käega toetama), hiljuti ostsin ühe juurde (mulle sobib nende omadest ainult M-suurus – L enam ei toeta – ja seda suurust väga palju enam järel ei olnud).

      mis Lindexisse puutub, siis mul paar varianti sealt on, aga väga mugav ikkagi ei ole. Esiteks torgib mind see materjal, mis on selja taga kinnituskohas vastu ihu, teiseks õlapaelte pandlad ja kolmandaks ma kipun ikkagi tundma igasugust tugikaart, isegi kui selle vooder ei ole ise väga vastik. ja “kipun tundma” tähendab, et see tuletab end peaaegu kogu aeg meelde, isegi kui just ei valuta ega sügele. Kogu aeg tuletab meelde ja raske on muudele asjadele keskenduda, kui et “mul on rinnahoidja seljas, mul on rinnahoidja seljas”. Armastan võrrelda seda tunnet sellega, mida Umberto Eco teksapükstest kirjutas ja et miks keskajal tegelesid mõttetööga mungad, kes käisid lohvakates hõlstides, mitte turvises rüütlid.

      Natuke parandab asja see, kui panna kõigepealt selga mingi õhuke särk ja rinnahoidja alles selle peale, a see eeldab muidugi piisavalt jahedat ilma, et nii palju kihte kanda.

      Mul on üks Lindexi üsna pehme ja tugikaarteta mudel, aga isegi see tuletab end meelde (tõsi, võib-olla ei ole see kõige paremini istuv ka, sest need tugikaarteta variandid läksid ainult D-täheni.)

      Meeldib

      • nodsu said

        aga kui pluusid juba jutuks tulid, siis tuleb kindlasti ära mainida selline suurepärane asi nagu HÕLMIKLÕIGE! See on täiesti geniaalselt paindlik tegumood.

        Meeldib

      • F said

        Ei, Sloggid minu raskust küll välja ei kannata 🙂 Triumphi enda bränd, Triaction tooresari. Minu kogemuses peab nii ümbermõõt kui korv olema päriselt õige, muidu on igasugused vaevused kerged tulema.

        Meeldib

      • nodsu said

        ma lepin tavaliselt sellega, et litsun kõik lamedaks ja kui sloggi-taolisest üksi ei piisa, siis aitab kaasa ka mõni tugevama elastaaniga või lihtsalt tugevama koega pluus. Üks vanemaks saamisega kaasas käiv mugavus on see, et seda materjali annab aina kergemini lapikuks litsuda. 🙂

        Aga ega ma muidugi jooksmas ei käi ka, mul on vaja lahendada ainult lühikesed bussi-peale-spurdid. Tantsides saab vajadusel ka korseti peale tõmmata.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: