Uus meelelahutus ja olukordi, kuhu inimene võib sattuda

september 22, 2021

Kõigepealt olukord tegelikult.

Ma ei rääkinudki siin vahepeal, aga tegime siin keset septembrit trupiga hooaja lõpu aiapeo. Ja kui ma olin mõnda aega oma väikseks jäänud riideid ära jaganud ja saanud vastu Muhukadri sugulase vana kleidi, oli tagantjärele mõeldes vältimatu, et inimestel tekkis huvi näha, kuidas ma püksid selga panen.

Demonstreerisin käigu pealt paari lihtsamat viisi (püksid = rinnahoidja; püksid = rannapluus). Läksin hoogu ja tahtsin suuremaid väljakutseid, aga selleks, et püksisäärtest varrukad teha, tuli teised, paremini veniva värvliga püksid võtta. Selga ma nad igatahes sain.

Paar minutit hiljem sain aru, et seljast ära ei tule sugugi sama kergesti, ega see värvel nii veniv ka ei olnud.

Siplesin ja naersin omaette, keegi ei pannud tähele, kuni ma ise kõva häält tegin, et teised ka nalja näeks. Näe, mis olukordi inimesel elus ette võib tulla! ja kui ma sellega nüüd traumapunkti läheks!

Jah, ja edasi oleks nagu see, kus tuleb vastu taksojuht, lambipirn suus.

***

Aga kevadel tuli siin jutuks, kuidas armulikult eskalaatoriga sõita ja võlukäega uksi avada (kuigi mul on esinenud ka vastupidist maagiat, kus ma olen ootamatult nähtamatu!).

Ma avastasin just uue lõbustuse: klõbistan läpakaklahvidel graatsiliselt, hingestatud pealiigutustega, vahepeal silmi sulgedes, vahepeal käsi pingestatud pausiks klaviatuurilt kergitades. Kujutan sinna juurde veel ette, et mul on Beethoveni lõvilakk. Tegelikult vist ongi, kui ma sama lühikeseks lõikaks, siis kõik näeks. Või kui Beethoven oleks sama pikaks kasvatanud, siis oleks ka tema pidanud krunni kandma, et oleks ikka mugav hingestatult klaverdada.

Ma muidugi guugeldasin kohe “Beethoven with a man bun”, esimese hooga ei saanud ühtegi krunniga Beethovenit ja mu huulil väreles hääletu karje (hääletu, sest ma ei taha A.-d üles ajada): “Internet! ma olen sinus pettunud.”

Ainult et siis taipasin võtta samade sõnadega pildiotsingu, lasin triikrauaga üle ja vualaa!

16 kommentaari Kellele: “Uus meelelahutus ja olukordi, kuhu inimene võib sattuda”

  1. nodsu said

    Proovisin korraks Ray Charlesi stiili ka, aga mul pole temaväärset vunki. Hingestatus on, vunki ei ole.

    Meeldib

  2. _kaur_ said

    Jah, pildiotsing on kuld, ja sellele võib siis igasugu võtmesõnu lisada. “with a knife”. Jne.

    Varsti on aga tehisintellekt sealmaal, et pole vaja otsida, võib kohapeal mistahes tekstile vastava kujutise luua. “Notsu ei saa pükse seljast ära ja naerab.” “Kaur kukkus hernepeenrasse ja lõi pea ära.” – ja pilt tekib.

    https://www.nbcnews.com/tech/innovation/here-s-dall-e-algorithm-learned-draw-anything-you-tell-n1255834

    Meeldib

  3. reet said

    Beethovenil ikka vedas, et ta tänapäeva soengumoodide ajal ei elanud. Lõvilakk sobis, muud… nojah.

    Meeldib

  4. Klari said

    Edasijõudnutele soovitan proovida number liiga väikest spordirinnahoidjat seljast ära võtta, endal õlavigastus.

    Või noh, tegelt ei soovita. Väga halb oli.

    Meeldib

    • lendav said

      Kui õlal on mingi kõõluseprobleem (mul kevadel oli), siis on isegi tavalise t-särgi seljast võtmine katsumus. Ma rinnahoidjatest üldse loobusin selleks ajaks, kui õlg ei käinud, nagu peab.

      Oh, teinekord võib saada palju nalja sellegagi, kui on lihtsalt liiga kitsas kleit selga tõmmatud. No ei tule ära! Pole pükse selga tõmmata vajagi 🙂

      Meeldib

    • _kaur_ said

      Vanadel headel aegadel olid printsessidel selle jaoks toatüdrukud.

      Mis sai siis, kui toadtüdrukul endal vigastus oli – sellest ajalugu ei kirjuta. Ei ole ette nähtud. Aga ma usun, et elu oli kommuunsem ja üksteise aitamine rohkem levinud.

      Liked by 1 person

      • Mirjam said

        Tütarlastekooril, kus ma kunagi laulsin, olid suht venimatust materjalist pikkade kitsaste varrukatega vormikleidid, mis pealegi teenisid paljusid põlvkondi ega olnud seega vist peaaegu kellelegi päris parajad. Käisid eest nööpidega lahti küll, aga mitte piisavalt kaugele. Üksteisel kleitide üle pea sikutamine pärast kontserti (millele eelnes muidugi koomiline siplemine jne) oli natuke mingi õlatunde(heh)tekitamisrituaali moodi küll.
        Paar korda olen (nooremana, vb üritades alateadlikult olla väiksem, kui ma tegelikult olen) kaltsuka proovikabiinis mõnda kleiti ikka väga põhjalikult kinni jäänud, see on päris hull tunne. Lõpuks ikka vingerdasin välja, aga mõtlesin juba, et peab töötaja kääridega appi kutsuma.

        Meeldib

      • nodsu said

        jaa, meil on trupil samuti osa riideid (peamiselt aluskleidid/-tuunikad) sellised, mis tulevad kõige paremini seljast ära sõbra abiga. Nii on igasuguse mittetrikotaažrõivaga (ja vahel isegi trikotaažiga), mis peab ilma kinniseta suhteliselt hästi istuma. Kusjuures abilisel pole kääre vajagi – kui lahtiriietuja kummardub ja viskab saba üle pea, siis on abilisel seda suhteliselt lihtne maha koorida, sest ega seal jõudu ennast pole palju vaja, oluline on jõu rakendamise suund (mida lahtiriietuja ise kasutada ei saa).

        Meeldib

      • nodsu said

        “Mis sai siis, kui toadtüdrukul endal vigastus oli” – kellegi teise lahtiriietamiseks pole õnneks vaja nii veidraid asendeid võtta, see teeb riidesikutamise märksa kergemaks.

        Meeldib

  5. nodsu said

    ja mina olen ka poe proovikabiinis keksinud, ise kleidi või pluusi sees kinni. Õnneks takerduvad riided mul tavaliselt selliste kehaosade ümber, mida saab väikese ee… voolimisega nii palju ümber sättida, et kleit tasapisi maha koorida.

    Meeldib

    • Klari said

      Ma reeglina alahindan oma ülaselga ja õlgu (mis minu meelest on mul väga väikesed, aga rõivatootjad miskipärast ei nõustu minuga) ja vot neid ei õnnestu kuidagi kuhugi voolida, kui midagi venimatut peab taas üle pea seljast ära saama. Sest selga ju huvitaval kombel selle asja sai.

      Meeldib

  6. Muhukadri said

    Oo, vaat kus minu sugulaste vanad kleidid sedasi mööda Tartut seiklevad. Tegelt mul on neid kapis veel. Ühtlasi meenus täna Nodsu suurte tisside teemaline postitus, kuulates ühe külamehe selgitust, miks nende küla lõpus suvitav pere on keelanud oma aia tagant läbi sõitmise: nimelt on pereemal seda mõõtu partii, et päevitusriiete õlapaelad soonivad, mistap ta eelistab suisel aal koduaias ilma nimetatud riideesemeta toimetada, milline vaatepilt aga jutustaja kogemust mööda pidavat meesterahvastel “selja sirgeks ehmatama”.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: